Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Bioloogia võrdlused - sarnased materjalid

sperm, ristsiire, suguta, heterotroof, gameedid, munarakk, spermatogenees, adeniin, riboos, guaniin, adenosiinfosfaat, tosiin, desoks, ribonukleotiid, sugurakud, sahhariid, kahelt, telofaas, metafaas, biheeliks, lekanne, lesanne, komplementaarsus, murdeeas, psemine
thumbnail
5
docx

Bioloogia mõisted

töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Kuulub plastiidide hulka. eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse Kromosoom ­ DNA ja valgu molekulide kompleks lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid pidurdumises. määravad pärilikke tunnuseid. Klorofüll ­ taimerakkudes esinev roheline Kromosoomide ristsiire ­ meioosi esimese pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku jagunemise profaasis esinev homoloogiliste valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kloroplast ­ membraanidest koosnev taimeraku Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on organell, milles toimub fotosüntees

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Bioloogia SH

jms), sahhariidid (süsivesikuid), nükleiinhapped. -) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ­ madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud ­ madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur). -) Polüsahhariidid ehk polümeerid ­ kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis ­ taimne varusuhkur.

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia mõisted

1. Mükoriisa e. Seenjuur ­ on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja ­ on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid ­ organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia mõisted

Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3. Anafaas 92 92 4. Telofaas 2*46 2*46 Koht Spermatogenees (munandite Ovogenees (munasarjades) epiteelis) Algus Murdeeas Looteeas Viljastumisvõime Suguküpsus Suguküpsus Lõpp Elu lõpuni 40-50 Tsükli kestvus 80 päeva +/- 4 28 +/- 7 Tulem 4 sama staatusega rakku 1+3 eri staatusega rakku

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

1) Pooldumine ­ poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine ­ mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon ­ vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ­ ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees ­ nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane.

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bioloogia põhjalik konspekt

Tsütoplasma + + + Pärilikkusaine + + - Rakumembraan + + + Tuum + + + Tsentraalvakuo + - ol Varuaine Glükogeen Tärklis glükogeen Ainevahetustüü Heterotroof autotroof Heterotroof p Plastiidid - + - Rakkude - + - jagunemisvõim e Paljutuumsus - - + Paljunemine eostega haploidsed (n) ­ tekivad viljakehad, suguline diploidsed (2n) ­ algus uuele organismile. Mittesuguline Seente tähtsus · Lagundajad - lagundatakse elusorganisme (haavataelik) + lagundavad surnud ainet

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete ­ munarakud ja seemnerakud. Sügoot ­ viljastatud munarakk. Interfaas ­ päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik ­ pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik ­tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire ­ meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bioloogia II kursus

On 22 kehakromosoomi ja 1 sugukromosoom ehk kas x või y. XY on poiss, XX on tüdruk.) · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. · Kahekromaatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. DNA struktuuri avastamine toimus 1953 a. James Watsoni ja Francis Cricki poolt. Mis on REPLIKATSIOON ? · Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. (kaks ühesugust rakku) · DNA ahel koosneb nukleotiididest. · A- adeniin, G-guaniin, T- tümidiin C tsütosiin(GC, AT, CG, TA) Komplementaarsus- uus dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Ensüüm helikaas tekitab ahelatek laialiminekut TRANSKRIPTSIOON- DNAlt süsnteesitakse RNA. · Informatsioon- RNA(mRNA)(mRNA- info kandja) · Transport-RNA(tRNA)(tRNA-transpordib ribosoomi) · Ribosoom- RNA(rRNA)(rRNA- ribosoomi ehitusmaterjal) RNA TÄHTSUS · RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine, transportimine, inforamtsiooni

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud).Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised).Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur).Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa.Linnasesuhkur ehk maltoos.Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist.Polüsahhariidid

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia kordamine

ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid o Steroidid (tsüklilised ühendid) ­ suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool · Lipiidide tähtsus o Lipiidid on organismide energiaallikaks o Paljunemisel (suguhormoonid äratavad instinkti) · Sahhariidide jaotus o Monosahhariidid ­ süsiniku arv molekulis 3-6 (glükoos, fruktoos, riboos RNA's , desoksüriboos DNA's) o Oligosahhariidid -2-3 monosahhariidi omavahel liitunud (maltoos, sahharoos, laktoos) o Polüsahhariidid ­ polümeerid, mille monomeeriks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos, glükogeen) · Sahhariidide tähtsus o Pärilikkusaine koostises o Energiaallikaks o Rakukestade koostises (tselluloos taimerakus)

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine ­ toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine).

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia spikker

madalamal temperatuuril, 6)valminud seemnerakud talletatakse munandites Munarakud: suuremõõtmelised, toitaineterikkad, kaetud kestaga, areng sõltub vanusest: 45-55 aastaselt lõpeb menopausiga Ovogenees ­ ovotsüütide e. munarakkude areng naisel: 1)moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas, 2)munaraku eellased on ovogoonid, 3)ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti Ovulatsioon ­ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni Viljastumine ­ seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia paljunemise osa

Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine ­ viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees ­ viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes ­ eoskandades, mis on enamasti viljakehas

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

BIOLOOGIA konspekt

Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G)

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
235
pdf

Bioloogia üldkonspekt

Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis Bioloogia Page 4 Orgaanilised ained 9. september 2009. a. 12:51 Bioloogia Page 5 Sahhariidid 21. september 2009. a. 13:48 Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostis on süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5) · Desoksüriboos (C5H10O4) · Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6) Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Sahhariidide funktsioonid:

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia kordamine

Liigi ja ühendid: mRNA (infoRNA) ­ valgusünteesivorm tRNA (trantspordi RNA) ­ trantspordib aminohappeid rRNA (ribosoomi RNA) ­ robosoomi materjal valgu süntees (pärilikkuse realiseerimine) DNA RNA Monomeeri nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Sahhariid Desoksüriboos Riboos Lämmastikalus Tümiin Uratsiil Ruumiline kuju Kaheahelaline Üheahelaline Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne 12. ATP jt makroergilised ühendid Ülesanne: energia salvestajad elusorganismides Koostis:

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia I arvestus

põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes lipiid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia paljunemine

Suguline e generatiivne paljun-mehe seemnerakud on spermid,esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Spermatogoodid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.valmin seemnerakud talletatakse munandimanuses.Naise munarakud valmi munasarjades. Eellasteks on ovogoonid. Naisel lõppeb ovogoonide paljun juba looteeas.Alco,narko-võivad kahjust kõiki munarakke.Iseärasused ovogeneesis toim meisoosil- iga menstruaaltsüklis lõpetab meioosi,väljub munasarjast enamasti 1 munarakk.Meioosi esim jag jörgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks.

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk, nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa ­ trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks niitjaks talluseks

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Bioloogia konspekt

Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk, nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa ­ trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sugutu paljunemise puhul tekivad

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia KT

DNA replikatsiooni käik: 1. ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb 2. mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabiga uued nukleotiidid 3. nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana nin teine uus ahel 3. Iseloomusta mitoosi anafaasi 1. Kääviniidid lühenevad 2. Tsentroolid paiknevad raku poolustel 3. Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustel 4. Kromosoomide ristsiire, mõiste. Meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku MITOOS: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed.

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

BIOLOOGIA

2) Sahhariidid: · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ­ ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 ­ 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
wps

BIOLOOGIA paljunemine

BIOLOOGIA Mitoos - Raku jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb samaks. Toimub enamikus keharakkudes. Tähtsus: - kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel - tütarrakud geneetiliselt identsed - suureneb rakkude arv, tagatakse organismi kasv - tagab kudede normaalse füsioloogilise uuenemise - kahjustunud/kaotatud kudede taastamine Meioos - Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Tähtsus: - Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine - kindlustab haploidse sugurakkude tekke - ühest diploidsest rakust moodutub 4 haploidset tütarrakku - tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia 11.klass

Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse ­ n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- Barri kehake ­ üks või teine X-kromosoom on inaktiveeritud, et geenide produkte ei toodetaks liiga palju - Meeste sugurakkudes pooled sisaldavad X ja pooled Y-kromosoome (geene on alla 100) - SRY-geen ­ Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu = loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo? - tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel - sugu oleneb sellest, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab Näide: Naine 23+X + Mees 23+X = Laps (tüdruk) 46+XX Naine 23+X + Mees 23+Y = Laps (poiss) 46+XY Millised tunnused määravad sugukromosoomid? - sünnimomendiks arenevad lapsel välja esmased sugutunnused ­ sugunäärmed ja suguelundid - teised sugutunnused kujunevad suguküpsuse saabudes Suguliiteline pärandumine - suguliitelised geenid ­ sugukromosoomides paiknevad geenid

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia uurib elu, konspekt

Organismides on makro-(O,C,H,N,P,S) ja mikroelemendid(K,Cl,Ca,Na,Mg). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid ja anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Organismides on orgaanilistest ainetest kõge rohkem valke, lipiide ja sahhariide. Looduses on kõige rohkem vett, taimedes on klorofülli molekulid mis annavad taimedele rohelise värvuse. Monosahhariidid- glükoos- viinamarjasuhkur fruktoos- puuviljasuhkur riboos (RNA) desoksüriboos (DNA) Oligosahhariidid- sahharoos= glükoos+fruktoos peedisuhkur maltoos- koosneb kahest glükoosijäägist laktoos- glükoos ja galaktoos piimasuhkur Polüsahhariidid- tärklis- mugukartul telluloos- taimeraku kestades kitiin- putukate ja seente rakukestades gükogeen- varueine lihastes ja maksas Süsivesikute funktsioonid:

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Bioloogia - elu olemus

Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased ­ kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine ­ sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine ­ vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine ­ imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine ­ kahepaiksed , kalad, putukad 1 Reageerimine ärritustele *Välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel (Amööb) *Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel ­ hulkraksed loomorganismid Liikumine

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elukooslus - vt. Biotsönoos. Elund e. organ - mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa. Elundkond - ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Embrüo - organismi lootelise arengu staadium. Embrüo retsipient - emasimetaja (ka naine), kellele siiratakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo; võib olla sama isend, kellelt on saadud munarakk, või teine selleks ette valmistatud isend (asendus e surrogaatema). Embrüoblast - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus. Embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote

39 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

27.Kirjeldada meioosi II jagunemise faase! Profaasis liiguvad tsentrioolid taas poolustele, tekivad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad teineteisest, liiguvad koos kääviniitide lühenemisega poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinees. 28.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi 29.Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1. jagunemise profaasis 30.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? sugurakud 31.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. 32.Mille poolest erineb mitoos meioosist?

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

19. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti . 20. Risoomi, sibula ja mugula abil-paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid 21. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks . 22. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles suguküpsuse saabudes 23. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis . 24. Inimese enamikus somaatilistes rakkudes on 46 kromosoomi Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Missugustes organismides toimuvad mitoos ja meioos? Hulkraksetes organismides (Näiteks: karu, ohakas, inimene) 26. Milles poolest erinevad gameedid eostest? Gameetidel puudub rakukest 27. Kuidas mõjutab kromosoomide ristsiire tunnuste pärandumist vanematelt järglastele?

Bioloogia
346 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

energiat, makroergiline side- ATP (adenosiintrifosfaat). Tsüklilised nukleotiidid toimivad virgatsühenditena (cAMP- tsükliline adenosiinmonofosfaat). Teatud nukleotiidid kuuluvad liitensüümide koostisesse. Nukleiinhapped. Jaotatakse DNA ja RNA. DNA koosneb nukleotiidijääkidest. 1. Pentoosiks on desoksüriboos (2C juures on OH asendunud H-ga) . 2. Lämmastikalused jagunevad kahte rühma ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G). 3. Fosforhappe jääk. DNA struktuuri tasemed. Esmane ­ DNA ükiskahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjekord. Teatud viirused (bakteriviirused) ja molekulaarbioloogiliste protsesside vaheetappides. Sekundaarstruktuur ehk biheeliks, biheeliksi moodustuvad omavahel paardunud kaks DNA üksikahelat (mis ei ole omavahel identsed). DNA ehitusprintsiibid ­ väliskülgedele jäävad pentoosi ja fosforhappe jäägid, siisepoole lämmastikaluste jäägid. Miks selline ehitus

Bioloogia
202 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun