· Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu juhuslike protsesside summaga kõikil tasanditel toimub nende regulatsioon ! Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil Molekul aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks Kõik organismid on rakulise ehitusega · Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest
Taimedel aga leht, juur, vars Elundkond ehk organsüsteem (seede-, paljunemis-, hingamiselundkond, sisenõrenäärmed) Taimedel elundkonnad puuduvad! 3. Organismiline tase Füsioloogia- teadusharu, mis uurib organismi talitust/tööd Anaotoomia- teadusharu, mis uurib organismi ehitust (organite jne) Organismi talituse regulatsioon 2 viisil: neuraalsel ehk närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel ehk hormoonide abil. 4. Liigiline tase Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 5. Ökosüsteemiline tase Ökosüsteem- ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi
g. Pärilikkus Järglased sarnanevad vanematele. h. Kohanemis- ja kohastumisevõime Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskonnaga. Kui ei siis sureb välja . i. Paljunemine 1 Mittesuguline Samblik Suguline Inimene j. Mitmekesisus Erinevad elusorganismid erinevad üksteisest. k. Kindel eluiga Lõppeb surmaga. Ülesanne 2. Joonistage ülemistesse kastidesse kolm pilti elusloodusest ning alumistesse kastidesse kirjutage, miks on tegu eluslooduse pildiga? Sest pildil on taimed kus siblivad Ka loomad on osa elusast Nagu näha siin pildil on kah taimed putukad ja taevas kus lendavad loodusest. aga ka järv milles kalad elavad. linnud. Ülesanne 3
8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim molekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3. Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritustele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?
Üherakseid organisme-B,S,P Hulkrakseid organisme-L,T,P,S Loomapoplulatsioone- Taimepopulatsioone- Põhilised koetüübid inimese org-Lihaskude, sidekude, närvikude,epiteelid Elu tunnused- rakuline ehitus,keerukas organiseeritus,aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskond, paljunemisvõime, pärilikkus, kasvamine, reageerimine väliskeskkonnaga. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed-Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3 Eestis esinevat ökosüst- Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria. Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid-Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, analüüs ja järelduste tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid-Eksperimentaal ja kontrollgrupp Selgita Kuidas on seotud kasv ja areng
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud
8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseeriue tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim mlekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2.Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3.Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? 4.Nim raku tasemel uuritavad elu tunnused.füsioloogia, anatoomia, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. 5.Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?Siseraku stabiilsus kindlustatakse nuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. 6.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? 7.Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. NT
Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Milline on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused? Biomolekulide esinemine on elu üks tunnus. Kõik organismid on rakulise ehituseda, nendest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunuseid puudub.Viirused(mitterakuliased struktuurid) jäävad elusa ja elutu piirile, enamik elu omadusi neil puudub
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid)
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks.
Ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nende hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, vitamiinid- Biomolekulid. Elu iseloomustuv organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Üherakulised ja hulkraksed. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismi lagundamisprotsessid ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Roomajad, kalad jne- kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemp hoida.
BIOLOOGIA UURIB ELU Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi
Bioloogia ( lk 10- 46) BIOLOOGIA UURIB ELU Elu omadused · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks. · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil. · Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. · Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. · Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised(bakterid) ja hulkraksed. · Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
: - Lisaks sellele on elusloodusele omane mit- sed struktuuricl j;i;ivacl e1r-rs.r ja elutu piirile, sest fl,,'.,.,r'' metasemeline organiseeritus. See viiljendub nii valdav osa e1u omadr-rsi neil pur-rclr-tb. Seet6ttu IllOOrlLl: - -' raku, organisn-ri, liigi kui ka okosiisteemi tasan- ei saagi viirusi pidada elusolsanisrnideks. fdre- ntooctr-r. -- di1 (r,t. ptk. 1.2.). Uhtegi v6rdvddrset eluta stis- likult on rakk k6ige lihtsam ehituslik ja talit- eritab ,.- teemi looduses ei leidu. Elu organisatoorne kee- luslik iiksus, millel on r.eel koik elu omadused. p"511[ir:-.:,- - rukns ei avaldu mitte r.iksnes ehituslikus plaa- Vastavalt sellele, k.rs olq.rni>ru on moodus- lemnsel.: nis - ka protsessid, mis koigil nimetatud tasan- tunud ainult tihest r cti mitme.-ct rakust, jagune- O11I0 i11l's
1. BIOLOOGIA UURIB ELU Reastage mdisted loogilisse jiirjekorda, alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFAAR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON kude elund isend populatsioon biosfäär kooslus valige jiirgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda n?iide. Mflrkige tabelisse niiite ees kirjeldav orev number. NiiiteiJ on liiaga.
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunnuseks. Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis ilmneb mitmel eri tasandil ja
*soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8. populatsioon 3. rakk 6. elundkond 9. kooslus 7. Orgaaniliste ainete klassid 8. Orgaaniliste ainete molekuli ehitus 9. Erinevate orgaaniliste ainete ülesanded organismis 10. Bioaktiivsed ained (vitamiinid) Milleks on vaja? Mis ained on vitamiinid?
Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops. Elund ehk organ on organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus. Elundkond-närvisüsteem. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga
............................................................ 11 Vitamiinid.........................................................................................................................11 Hormoonid....................................................................................................................... 11 Rakuõpetus...............................................................................................................................12 Eukarüootne rakk................................................................................................................ 12 Taime ja loomaraku võrdlus................................................................................................14 Seenterakk............................................................................................................................ 14 Bakterid........................................................................................................
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia organ- kindla asendi, kuju, ehituse
Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Teadus : ökoloogia. Ökosüsteemi tasand Eluskeskond pluss elutakeskkond.(Läänemeri) Ökosüsteem on isereguleeriv. (Jõgi, järv) Biosfääri tasand Kogu maad ümbritsev eluslooduse kiht. Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. ELU OMADUSED Rakuline ehitus- kõikides elus organismides on rakud. Viirused ei ole elus organismid, kunas neil puudub rakk. Kõrge organiseerituse tase · Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid, nii ehitus, kui ka reguleerituses. Aine- ja energiavahetus · Toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldumine. Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happelisusereakstioon · Püsiv temeratuur · Kõigusoojased(kalad) · Püsisoojased(imetajad)-hoiavad enda temp
paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11
Mida uurib bioloogia?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid.
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda
Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 5. Mõisted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem Populatsioon rühm samast liigist organisme, kes elavad ühisel territorriumil
Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga).Nüüdisinimese esimene populatsioon ehk arukas inimene (homo sapiens): ümar kolju, kõrge laup, nõrgad kulmumõikad, arenenud lõuats, väikesed hambad). Inimeste evolutsiooni tähtsamad muutused on kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujumenine ning sotsiaalsete suhete täiustumine, arvatakse, et sellele andsid tõuke puieahvid. Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia ehk arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp.
BIOLOOGIA UURIB ELU KT VASTUSED 1.1 Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. Rakk-kude-elund-isend-populatsioon-kooslus-biosfäär 1.2 Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiaga. 1-ahven, 2-ribosoon, 3-südamelihasrakk, 4-arter, 5-RNA, 6-veri, 7-Võrtsjärve ahvenad, 8-veresooned ja süda, 9-Võrtsjärv Molekul 5 Kude 6 Organsüsteem 8 Organism 1 Populatsioon 7 Ökosüsteem 9 1.3 Bioloogia uurib loodust erinevate tasanditel: A-molekulaarsel tasandil B-raku tasandil C-liigi tasandil D- ökosüsteemi tasandil Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. …D… Võrtsjärve kalali
Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral Bioloogiline surm organismi (ka inimese) uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. tunnusepaari pärandumist. Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele moodustumine on seotud organismide iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste vitamiinid jt.). paaridena