BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid
h)Reageerimine ärritustele 8.Organismides toimuvad lagunemis- ja sünteesiprotsessid. Nt hingamine, fotosüntees, seedimine i)Biomolekulide esinemine 9. Sahhariidid, valgud, lipiidid, vitamiinid, nukleiinhapped Eluslooduse organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 ) Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest. Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide, sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 ) Organell on raku koostisosa, millel on kindel ülesanne ja ehitus. Mitokonder ja ribosoomid jne. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 3 ) Rakk - on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Loomarakk, taimerakk. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 4 ) Kude on ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude kogum
Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne: energia toidus sisalduva orgaanilise aine 1) Informatsiooni-RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumas oksüdatsioonil. asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse MOLEKULAARBIOLOOGIA Teadusharu, mis uurib elu molekulaarsel tasandil. 2) Transport-RNA e. tRNA – transpordib aminohappeid (vt. sekundaarne TSÜTOLOOGIA/RAKUBIOLOOG Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. A struktuur) HISTOLOOGIA Teadusharu, mis uurib kudede ehitust ja talitlust. 3) Ribosoomi-RNA e
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2
ümritseva eluta keskonnaga ökosüsteemi, see on isereguleeruv - Biosfäär-kogu Maad ümbritsevat kihti (kõige kõrgem organiseerituse tase) Teaduslik uurimismeetod- *probleemi püstitamine (ei oska veel vastata) *muutuja- tegur, mille mõju uuritakse *taustinfo kogumine * hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile *hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused) *tulemuste analüüs *järelduste tegemine Füsioloogia- käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia- uurib organismi ehitust Etoloogia- uurib loomade käitumist Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda Bioloogias eristatakse evolutsiooniteooriat, rakuteooriat, geeniteooriat ORGANISMIDE KOOSTIS Keemilised elemendid organismi rakus: Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood)
energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, kasutatakse ATP energiat. Aktivaator - regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga. Albiino - melaniinipuudega invaliid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism - retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirguse kartlik. Algoloogia - teadusharu, mis uurib vetikaid. Allantois (kusekott) - üks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Allopatriline liigiteke - vt. Erimaine liigiteke. Amnion (vesikest) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel.
Organ - kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, närvikude, lihaskude, sidekude. Põhitüübid taimedel: kattekude, tugukude, juhtkude, põhikude. Katteseenmetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. Histoloogia. Taimedel organsüsteemid puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljapool organismi ning neil pole enamikku elu tunnustest. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide ehitust. Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale.
Kõik kommentaarid