Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia referaat (Inimese põlvnemine) (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #1 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #2 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #3 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #4 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #5 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #6 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #7 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #8 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #9 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #10 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #11 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #12 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #13 Bioloogia referaat-Inimese põlvnemine #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kai Mänd Õppematerjali autor
Selles referaadis saab teada paljutki inimese ajaloost ning sugulusest šimpansiga. Järgnevad teemad käsitlevad inimest kui liiki – pisut on juttu geneetikast, saab teada, kui vana on liik tegelikult, kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule on lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, šimpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Ahvi ja inimese erinevused

Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv" Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots. Ahvidel on lame nina. Inimese käed on lühemad kui jalad

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Üld- ja käitumisgeneetika

a. geen Dfd) transkribeeritakse samas suunas, homeootilistes geenides ei ole introneid. 259. Günandromorfid: 1 X-kromosoom on kadunud, edaspidi moodustus organismis kahete tüüpi rakud (XX ja X0 rakud), XX/X0-mosaiigid arenevad organismideks, kelle vasak kehapool on emasorganismi tunnustega (XX) ja parem kohapool on isasorganismi tunnustega (X0), iga rakk arendab välja oma sugulise fenotüübi sõltumatult teisest rakust, suguline mosaiik 260. Inimese genoom: 20 000- 25 000 struktuurgeeni, Inimgenoomi Organisatsioon e. HUGO- esimene direktor James Watson, eesmärgiks kaardistada kõik inimese geenid, sekveneerida inimese kõik 24 kromosoomi, konstreerida inimese genoomi füüsikaline kaart 261. Antikeha geenide assembleerimine: a)Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b)Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c)Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist

Üld- ja käitumisgeneetika
thumbnail
5
doc

Evolutsioonimehhanismid

olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on ,,paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele(Miinuseks on siis sõna ,,paremad", mis kirjeldab tunnust ebatäpselt) 4. liigi mõiste ­ mis on liik? Liigitekke mehhanismid Liik: organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimalisi järglasi/ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuigi inimese evolutsiooni uurides ja fossiilidele põhinedes on väga raske liigi määramisel järgida antud/tuntud liigivdefinitsiooni. Liigitekkel on kaks peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline. Allopatrilise liigitekke puhul esineb geograafiline isoleeritus lähteliigist. Sümpatriline liigiteke seisneb ühe liigi jagunemisel kaheks või enemaksliigiks, ilma geograafilise barjäärita.(spetsialiseeruvad ­nt parasitism-väga kindlad peremehed)

Evolutsioon
thumbnail
25
docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Õpik lk. 99-100 Mõisted Adaptiivne radiatsioon ­ evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike Analoogilised elundid ­ sama funktsiooniga, kuid erineva väljanägemisega elundid (nt. sea süda ja inimese süda) Biaarne nomenklatuur ­ Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet Divergents ­ iikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis Evolutsiooniline progress ­ evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Genoomika kursuse kordamispunktid vastatud

Haigustekke põhjuste selgitamisele, On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid. Caenorhabditis elegans genoom: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a, Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad). 9000 kohta eksperimentaalsed tõestused, ülejäänud ennustatud in silico. Kodeeriv osa 27%, intronid 26%. 32% kodeerivast osast sarnane inimese geenidega, 70% inimgeenidest sarnane C.elegansi omadega. Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse, Otsene HGP eelkäija (metodoloogia). Drosophila melanogaster genoom: Lõplikult sekveneeritud aastal 2002, Genoom 165 Mb (6 kromosoomi), 13601 valke kodeerivat geeni s.t. üks iga 9 kb. kohta. Väga palju retrotransposoneid, Esimene genoom, mis sekveneeriti whole genome shotgun (WGS) tehnikat kasutades. Arabidopsis thaliana genoom (müürlook): Sekveneeritud 2000 a

Genoomika ja proteoomika
thumbnail
7
doc

Evolutsioon

kaitstud munad. 25) Kirjelda esimesi imetajaid, millised eelised olid imetajatel võrreldes eelnevate loomarühmadega, millal ilmusid esimesed imetajad Maale? Maale ilmusid esimesed imetajad 200 milj aastat tagasi. Nad olid püsisoojased ja arenesid emaüsas. 26) Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul? Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 27) Millal tekkisid esimesed inimese eellased Maale? Umbes 2 miljonit aastat tagasi- homo habilis 28) Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks? Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier 3 29) Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)?

Bioloogia
thumbnail
32
odt

Evolutsioon

), kui ,,kontinendi" alleelisagedus pkont=0,8 ja algne sagedus saarel on pt0=0.3 ning migratsioonikiirus on 10% põlvkonna kohta? Mida võib saadud vastusest järeldada? pt2= p + (p0 ­ p)(1-m)2=0,8 + (0,3-0,8)(1-0,10)2=1,205. Muutus toimub vahemikus 0,3 kuni 1,205, mis on väga suur muutus. Geenivool viib populatsioonidevahelisele ühtlustumisele. 1. Mida tähistab mõiste "evolvability" (evolutsioneeruvus, arenguvõime kui evolutsiooniline kohastumus evolutsioonilise bioloogia kontekstis? Evolvability = arenguvõime. Arenguvõime ­ kindlasti võiksime fenomeni nii nimetada. Kuid vahest mitte arengusooviks. Kuid rääkides arenguvõimest, on erialakirjanduses tavaks kõneleda mitte nimetatud lihtsast kooskõlast, vaid populatsiooni võimest tekitada niisuguseid, potentsiaalselt valikuliselt kasulikke, mutatsioone. 2. Prion-tüüpi valgud (näiteks pärmidel) ­ toimemehhanismi fenotüüp ja seos evolutsioneerumisvõimega (evolvability)

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

Hanna223 profiilipilt
Hanna223: kahjuks mitte!!!!!!!!
20:27 03-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun