Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Bioloogia - putukad - sarnased materjalid

mesi, mesilased, vastsed, liblikad, talvituvad, tundlad, mesilasema, lisi, kitiinkest, muneti, herilased, mardikad, kimalased, vikud, sipelgad, nnik, eluviisiga, sale, nektarist, liblikas, valmik, iskasvanud, lehet, koorumist, emased, putukas, heks, taimekahjurid, paljudele, kukrikud, seljale, alustes, iksed, kiireim, rohutirts, suiste, kohastunud
thumbnail
2
doc

Bioloogia KT Putukad

A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidliblikad Eestis elavatest liblikatest? 5

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad.

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

4) Eoste idanemisvõime kestab mitu aastat keskmiselt 102-3aastat 5) Eoseid iseloomustab pärilik muutlikkus, mis avaldub kahel tasemel a. Mutatsioon eostega b. Spoorne meioos eostega 6) Eoselisel paljunemisel toimub ploidsuse vaheldumine elutsüklis. Suguline paljunemine Erijuhtumid Partenogenees e. neitsisigimine ­ organismi areng viljastamata munarakust, iseloomustab nii taimi kui loomi, ainsana puudub partenogenees imetajatel. Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega).

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Bioloogia kordamine

kõik elavad vee põhja kinnitunult (v.a meduus) Ussid:Lame-maksa-kakssuulanenudi paelusslaiussidÜmar-naaskelsabaliimuksolgeRõngusussid:vihmaussid ja kaanidvihmaussid:kobestavad mulda, soodustavad õhu ja vee pääsemist mulda. Limused:Teod:kiritigunälkjadmudakukkKarbid:jõe-ja järvekarpPeajalgsed:kalmaaridseepiadkaheksajaladKarbid ja peajalgsed hingavad lõpustega.Tigudel on hõõrel ja nad hingavad kopsudega.Karbi vastsed elavad kala parasiidina.Nad on toiduks suurematele loomadele(limused).Lülijalgsed:a)vähidb)ämblikudPutuka arengu tüübidVaegmoone:muna- >vastne->valmik(näiteks prussakad, rohutirts)täismoone:muna->vastne->nukk- >valmik(mardikad, liblikad)Mesilaste tähtsus:tolmendavad õisi, toodavad mett, vaha.Kogutakse taruvaiku, ema mesilase toitepiima ja mürki.putukate kasulikus:siidiliblikas(siid), metsakuklased(hävitavad kahjur putukaid), raisamatjad,

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia eksam

Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu ­ 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus ­ Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid ­ C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid ­ Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golg

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

sünteesil). LIPIIDID Rasvad lahustuvad orgaanilistes lahustes. Liitlipiidid: glükolipiidid ja fosfolipiidid Neutraalrasvad: rasvad, õlid. Vahad: tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad (puuviljadel, okastel) täidavad kaitseülesannet Loomsest mesilasvahast valmistavad mesilased oma kärjed Streroidid: esinevad loomakudedes Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen Kolesterool, millest sünteesitakse sapphappeid 1 Vitamiin D

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid ­ fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid ­ pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid ­ monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juu

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

läbib vahestaadiumi. *täismoondeline areng ­ suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes välimuselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ja mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ta on ümbritsetud tiheda kestaga, morfoloogilised ja anatoomilised muutused toimuvad selle sees. Tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate tingimuste üleelamine (talv). Nukukestast väljub valmik. Nii arenevad liblikad. *vaegmoondeline areng ­ jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest nii välis- kui ka siseehituselt, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. Nii arenevad rohutirtsud, prussakad, lutikad. Selgroogsete moondeline areng ­ nii arenevad kahepaiksed ja enamik kalaliike. Konnal toimub munaraku viljastumine vees. Munast väljub kulles, kes meenutab

Bioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Bioloogia - elu olemus

Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus ­ 1) rakuline ehitus Rakk ­ organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased ­ kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine ­ sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine ­ vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine ­ imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline ar

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

BIOLOOGIA SPIKKER- TALITUS

Toidu tähtsus? ­kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss)Kopsud(kiritigu,�

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

võsunditega (maasikas, hanijalg), võrsikutega (karusmari, mustsõstar), pistikutega (paju, mustsõstar), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill). 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid, Kaanid). 6) Mida tähendab partenogenees? Too näiteid - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (Nt Mesilased, Lehetäid, Vähilaadsed), samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad (Nt Cnemidophorus velox). 7) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Bioloogia uurib elu

1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini b. Aine- ja energiavahetus

Bioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia 36-87 leheküljed

Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodust

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Karp liigub 20-30 cm tunnis. Karbi seedeelundkond algab suuavaga, kuhu lõpused suunavad läbi sissevooluava tulnud organismid ning orgaanilise aine osakesed. Karpide tähtsamad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Karpidel pole silmi. Järvekarbid on lahksugulised ning hakkavad sigima sügisel. Emaskarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna ja isaskarp eritab seemnerakud mantliõõne, kust need veevooluga emaskarbi juurde liiguvad ning munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ning jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnitume kalade lõpustele ja seal paar kuud parasiitidena edasi arenema. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikseteks karpideks. Eesti vooluvetes elavad veel jõekarp ja ebapärlikarp. Läänemeres on kõige tavalisemad söödav rannakarp, südakarp, balti-lamekarp ja liiva- uurikkarp

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3 3 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,Selts kiletiivalised: mesilased, kimalased, herilased". Referaat jaguneb viieks peatükiks.

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Putukad

Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad-

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Putukad(kiletiivalised,mesilased jne)

________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk – gena; Ülalõug – mantibula; alalõug – maxilla; tundel – antennae; liitsilm; lihtsilm – ocellus. Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik (pro-, meso- ja metathorax). Igale

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vähid, ämblikulaadsed ja putukad

Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ;

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsen

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

· Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas. Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine ­ kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus ­ taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine ­ taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad: · paiknevad jõe- ja järvelammidel;

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

A- lõpuse kaas B- kõhuuim C- rinnauim D- pärakuuim E- küljejoon F- sabauim G- seljauimed Sigimine Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kahepaiksed Sabata konnad sabakonnad 36 Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii vees, kui ka maismaal. Sigimiseks

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed, toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul, soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad. SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2.Osjad-lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi, liivosi, soo-osi. 3.Kollad- igihaljad, roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N:karukold, kattekold, ugrukold, vareskold

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Putukate iseloomulikud tunnused

Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen. Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen? Glükogeen on rohkem hargnenud, mis võimaldab kiiremini lagundada ja glükoosi kätte saada, mis on oluline loomadele. Eriotstarbeline varuaine 1. mesi, 2. piimasuhkur piimas. Kaitseline funktsioon. Mehhaaniline kaitse: süsivesikulised rakukestad, biokeemiline kaitse madalate temperatuuride eest (tärklise hüdrolüüs ja rakuvedelike suhkrustumine taimedel. Metsakonnal glükogeeni hüdrolüüs ­ talub paremini külmumist. Seentel ja samblikel biokeemiline kaitse trehaloos (seenesuhkur)- tekib amorfne jää. Organismis tekib maksas glükuroonhape, mis aitab

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

KARBID meeleeundid Tähtsamad meeled on kompimis ja maitsmismeel.neil puudub pea ega näe.eriti tundlik on kompeelund jalg. Elukoht Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes toitumine Läbi tema keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit Paljunemine Karbid on lahksugulised.emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed.mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel,enne kui nad veekogu põhja laskuvad,kus nad karpideks arenevead Tähtsus looduses Looduses:toiduks teistele veeloomadele,filtreerivad vett Ja inimese elus Inimestele:müügiks,toiduks(auster),saadakse pärle,tehakse nõõpe.jahvatades muu toiduga viiakse lindusele sõõgiks. VÄHID Vähi närvisüsteem ja meeleelundid Vähil on avataud vereringe

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia lülijalgsed ja liblikad (kordamine)

........................................ Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad,

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad?

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

vett. Vee ainevahetuse kaks seaduspärasust : 1. mida noorem on organism, seda suurem on tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus. 2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees) + vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, vastsed, suguküpsed organismid. eriti hea on vooluvesi ja hoovused. Elusorganismid kasutavad põhiliselt vett vedelas agregaatolekus. Veeauru kasutavad üksikud lihtsamad organismid. (mõned taimed ja samblikud). Vesi tahkes olekus on organismidele purustava toimega. ------------------------------------------------------------------------- Biokeemia Biokeemia - uurib Orgaaniliste ühendite sisaldust ja funktsioone organismides : Süsivesikud :

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks. Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Ürgsed algloomad elasid maakeral ennem hulkrakseid organisme. Algloomade toestest on ajajooksul moodustunud settekivimeid, nt lubjakivi- ja kriidilademed. 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus

Bioloogia
228 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun