Bioloogia mõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi ­ 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitlu

Bioloogia

12

doc

Organismide koostis.

rRNA (osaleb valgusünteesis). Tabel 4: DNA monomeeride nimetused ja tähised Lämmastikaluse nimetus Monomeeri nimetus Monomeeri tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A guaniin guanosiinfosfaat G tsütosiin tsütidiinfosfaat C tümiin tümidiinfosfaat T  9. Mõisted + testküsimused. Mõisted: AIDS ­ omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Aminohape ­ Karboksüülhape, milles üks või mitu vesinikku on asendunud aminorühmaga (-NH2) Antikeha ­ kaitsevalk antigeenide kahjutuks tegemiseks. Biheeliks ­ DNA ruumiline kuju (teist jätku struktuur) Bioaktiivne aine ­ Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi.

Bioloogia

4

doc

Konspekt - Organismide koostis

Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus

Bioloogia

2

doc

Kordamine tööks

1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised a

Bioloogia

10

doc

Organismide koostis

Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab ve

Bioloogia

1

doc

Organismid

Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C ­ keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H ­ esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N ­ esineb valkude koostisosades ­ aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O ­ kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P ­ nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S ­ paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na ­ soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K ­ rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg ­ kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca ­ luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I ­ kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaa

Bioloogia

4

odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA'l, neljandaks on uratsiil. Kolme tüüpi RNA 1. Informatsiooni RNA (mRNA) ­ informatsioon rakutuuma DNA'lt ribosoomidesse, kus selle alused sünteesitakse valgu primaarstruktuur. 2. Transpordi RNA (tRNA) ­ transpordib aminohappeid ribosoomidesse. Aminohappe spetsiifiline. 3. Ribosoomi RNA (rRNA) ­ valgu süntees. Mõisted : Aminohape- valgu monomeer. Antikeha- haigustekitajate vastu võitlev kaitsevalk. Biheeliks- DNA molekuli nukleotiidiahel, spiraalin keerdunud. Bioaktiivne aine- vitamiinid, ensüümid, hormoonid, mis mõjutavad organismi ainevahetust. Biomolekul- organismides ilmnevad orgaanilised ühendid. Biopolümeer- organismis moodustuv valk, polüsahhariid. Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape- DNA. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on

Bioloogia

3

docx

Bioloogia II ORGANISMIDE KOOSTIS

2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid ­ keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O ­ peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C ­ biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H ­ biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N ­ aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P ­ rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S ­ leidub osades aminohapetes ja vitamiinides

Bioloogia

Kommentaarid (0)