Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Bioloogia - sarnased materjalid

evolutsioon, populatsioon, steem, kooslus, raba, rved, amplituud, elustik, mbioos, sood, pide, lehet, mikro, koloogiline, mutatsioonid, kaitseala, bakterid, koloogia, steemid, geenifond, mineraal, sinik, lepatriinu, ldiselt, imalik, makroevolutsioon, ikidel, mitmekesisus, rebane, alleelid, isolatsioon, muld, kass, mmastiku, ikese, kiirgused, suktsessioon
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

Konkurents ­ sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm Troofilised tasemed: produtsendid > I astme tarbijad (rohusööjad) > II astme tarbijad (kõigesööjad) > III astme tarbijad (lihasööjad) Ökoloogilise püramiidi biomassi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. SUKTSESSIOONiks nim erinevate koosluste vahetamist ajas (samas kohas) Primaarne ­ varem asustamata alale tekib uus kooslus (n merest kerkinud laid) Sekundaarne ­ eelmise koosluse hävimisel tekib uus. Kliimakskooslus e püsikooslus ­ järvede kinnikasvamisel tekkiv soo. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS e biodiversiteet 3 taset: geneetiline, liigiline, ökosüsteemide mitmekesisus Negatiivsed mõjutajad: elupaikade rikkumine, muutmine, hävitamine; keskkonna reostamine; kultuurtaimede kasvatamine väga suurtel

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga)

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Nõnda kaitseme Eesti rikkust. Eesti looduslik mitmekesisus on võrrelduna sellistel laiuskraadidel asuvate sama pindalaga aladega üks maailma suuremaid. Meil on säilinud mitmeid mujal Euroopas peaaegu kadunud maastikutüüpe - näiteks sood ja pärandmaastikud - mis omakorda annab parema võimaluse mujal Euroopas üliharuldaste liikide säilimiseks. Üheks selliseks looduspärliks on ka ELFi logoloom lendorav. Ta vanade haabade õõnsustesse tehtud pesi on Eestis praegu teada ligi 80. Looduse säilimisele püüame kaasa aidata ka mõistlikuma majandamise tutvustamise kaudu. On see ju tulevastele põlvedele mõtlemine. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon ­ keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide ­ bioindikaatorite ­ ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) ­ veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Kipub olema nii, et kõige suuremad hävinevad kiiremini, sellele aitab kaasa inimene, sest suuremaid on kergem küttida (nt. lennuvõimetud linnud). Suured mereloomad elavad tänapäevalgi, kuid suured maismaaloomad ja putukad on välja surnud(10 milj aastat tagasi). Gigantism ja kääbustumine on protsessid, mis toimuvad ka tänapäeval (põhiliselt ookeani süvaosades ja polaarpiirkondades). Keha suuruse evolutsioon on väga keeruline protsess ja sõltub paljudest faktoritest. Primaarproduktsioon(algproduktsioon e esmasproduktsioon) ja tema protsessid Ookeanis saab toiduahel alguse fotosünteesivatest taimedest. Rannikumeres: mererohtude aasad ja vetikad, mis kinnituvad kõvale substraadile. Nad toodavad esmast produktsiooni. Kiirgusenergia püütakse kinni > kasutatakse orgaanilise aine tootmiseks fotosünteesi kaudu > lagundatakse respiratsiooni e hingamise teel

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia

Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ­ ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop ­ biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ­ ökotoop. Elus ­ biotsönoos. Toiduahel ­ toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad ­ rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad ­ toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks.

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs ­ koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs ­ liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. 8) Bioindikatsioon ­ keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide ­ bioindikaatorite ­ ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon ­ indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt. liudsamblik Lecanora conizaeoides kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Samblike olemasolu põhjal koostatakse õhusaastekaarte (enamus samblikke ei talu saastunud õhku, nt. habesamblik). b) kaudne bioindikatsioon e

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes, järvede hapnikuvaeses sügavas vees jne, see näitab, et nad ei talu teiste liikide konkurentsi ja lepivad seetõttuka kehvemate abiootilisete tingimustega. Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad)

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Biotoopid

 12 taimekooslust  mikromaastike vaheldumine  näide looduse säästlikust kasutamisest  vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused:  niitmine – konkurentsi ühtlustamine,  horisontaalne mosaiiksus  karbonaatne muld  keskmine mullaviljakus  suur liigifond Natura 2000 süsteemis  6210 – kuivad niidud lubjarikkal mullal  6530 – Fennoskandia puisniidud Muu elustik  •samblafloora pole eriti rikkalik, ca 100 liiki  •seenestik rikkalik, ka haruldaste liikide poolest  •samblikud (peamiselt epifüütsed) – ca 180 liiki  •putukad – palju liike, arvukalt haruldasi  •linnustik rikkalik, peam. värvulised  •kahepaikseid ja roomajaid 7-8 liiki  •imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes Puisniitude levik  19. saj. lõpus: 850 000 ha (18 % Eesti pindalast)

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogia

· Soojuskiirgus- tagab toimetulekuks vajalikud kohastumused madalatele/kõrgetele temperatuuridele. Näiteks kaitse madalate temperatuuride eest: taimedel roomam eluviis, elutähtsate organite peitmine maa alla, biovedelike suhkrustumine, antifriistüüpi valgud. Kaitse kõrgete temperatuuride eest: karvane lehe pind (peegeldab kiirgust, takistab vee aurumist). Kuumasoki vastaste valkude süntees. POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Populatsioon on reaalselt eksisteeriv organismi rühm, keda iseloomustab: · Isendite kuuluvus ühte liiki · Teatud areaali ehk levila olemasolu · Isendite vahel toimub vaba ristumine · Eri populatsioonid on üksteisest eraldatud Juhul kui vaja tuua näide taime või looma populatsioonist, siis peab täitma 2 nõuet: tuleb anda kindlapiiriline liiginimetus ja tuleb piiritleda elukoht. ÖKOLOOGILISED PARAMEETRID 1

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia eksam

Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu ­ 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus ­ Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid ­ C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid ­ Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

toitumissuhe. q Leidke organismidevaheliste suhete võimalustele vasakust tulbast sobiv näide ja paremale tooge ise näiteid. Näide Organismide vaheline suhe Oma näide Põder ja mänd sümbioos Inimene ja solkmed kommensalism Kuusk ja kuuseriisikas kisklus Kaks kaske herbivooria Hai ja haihoidja konkurents Lõvi ja antiloop parasitism Ø Populatsioon Igal liigil on oma levila e areaal. Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas.

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ökoloogia

Liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Samblik ja puu. Konkurents Männid männinoorendikus. Parasitism Kirp ja koer. Ploomipuu ja lehetäi. Kommensialism Sipelgas ja lehetäi. Populatsioon · Liigi levila ehk areaal on see territoorium, kus liigi isendid on levinud. · Tavaliselt on liigi levila jaotunud ebaühtlaselt · Populatsioon on kui liigist tekkinud väikseim üksus: o Ühine territoorium o Sama aeg o Üks liik o Vaba ristumine o Osaline või täielik isolatsioon teistest sama liigi populatsioonidest · Populatsiooni iseloomulikud näitajad o Arvukus- populatsiooni kuuluvate isendite arv o Tihedus- populatsiooni isendite arvu pindalaühiku kohta

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ÖKOLOOGIA

ökoloogilise püramiidi reegliks. 8. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 10. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem ­ isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus - eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ­ ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom - makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

· Biogeograafia laiendus Biogeograafia jaotamine Zoogeograafia Fütogeograafia ajalooline biogeograafia Mükogeograafia ökoloogiline biogeograafia Mikroobigeograafia Looduskaitse biogeograafia Liike 5-50 milj. , 2 milj. kirjeldatud ; Liigi keskmine ,,vanus" 1-20 milj. aastat · Alfred Wegener : mandritriivi teooria 1912, TÜ töötas 1918 ELUSTEADUSED MAATEADUSED evolutsioon BIO- loodusegeograafia süstemaatika GEO- geoloogia ökoloogia GRAAFIA palentoloogia molekulaarbioloogia Statistika GIS looduskaitseteadused www.biogeography.org Biogeograafia meetodid · Reeglina ei ole eksperimentaalne · Looduslikud eksperimendid · Ekspeditsioonid · Kollektsioonid

Biogeograafia
16 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

· pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid ­ sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni. Ökoloogiliste tegurite toimet organismidele iseloomustatakse: 1. minimaalne intensiivus ­ alumine taluvuslävi 2. maksimaalne intensiivsus ­ ülemine taluvuslävi 3. vahemik min ja max vahel ­ ökoloogiline amplituud ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. LK 141-148 Sümbioos ­ erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu. + + Kommensialism ­ erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. + 0 Parasitism ­ erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele kahjulik. + - Kisklus ­ röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. + - Konkurents ­ sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. - -

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

· Analüüs ­ seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne ­ koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne ­ liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon ­ keskkonnaseisundi ja ­olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik ­ bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid ­ isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). *Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia konspekt

b) Keelikloomad selgroogsed c) katteseemnetaimed Riik a) Loomariik b) Loomariik c) Taimeriik Elusloodus jaotub viite suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad. OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK · Bioloogiline evolutsioon ­ Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. · Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja jooksul, ka praegu! · Organismid annavad rohkem järglasi kui neid ellu jääb. Organismide vahel toimub konkurents ­ olelusvõitlus. · Geneetiline muutlikkus ­ kõigil organismidel, ka samasse liiki kuuluvatel on erinevad omadused. · Looduslik valik (LV)­ organismid, kellel on kasulikumad omadused (kohastumused) ümbritsevas keskkonnas

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi). Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet. Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid

Bioloogia
2075 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bioloogia II kursus

[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehitu

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed rakud = algas evolutsioon Elu päritolu teooriad - anorgaanilistest ainetest tekkisid orgaanilised iseennast tootvad orgaanilised ühendid - biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees ­ maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht - madalad merelahed

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega)  Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.  Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal.  Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon  Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.  Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

· Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni) · Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik · Liigist suuremad taksonid: perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik · Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Ökoloogilised kooslused ­ ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid ­ erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine. · Taksonid, Ökoloogilised kooslused, Ökosüsteemid, Seosed (ökoloogia). · Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine: · Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia,

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia eksami materjal

(proterosoikum) (2500) organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine Ürgaegkond Prokarüootsete (arhaikum) (4600) organismide teke Evolutsioon ­ süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ­ ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keeminile evolutsioon ­ aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3

Bioloogia
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun