Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja
Miks reageerivad organismid välisärritajale?-Kõik organismid reageerivad, liikudes või sättides end paremini . (taimed lähtuvad valgusest, leidmaks õiget kohta) Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?- eristatakse, sest elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed.- molekulaarne tase, organelli tase, organism, elundkond, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon, populatsioon, liik, biosfäär. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad?Elufunktsioonid on jaotunud erikudede ja rakkude vahel. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused- uuritakse raku ehitust ja talitust, pärilikkust raku tasemel. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus
Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud AINED Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse
8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim molekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3. Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritustele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?
8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit ● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet.
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi
8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseeriue tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim mlekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2.Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3.Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? 4.Nim raku tasemel uuritavad elu tunnused.füsioloogia, anatoomia, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. 5.Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?Siseraku stabiilsus kindlustatakse nuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. 6.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? 7.Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid
Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda
SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi.
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt
Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik probleem- küsimus, millele vastus hetkel puudub. Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus.
Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia .
Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahendamise tee
Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine · ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine · antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsimide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasust 14
sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Füsioloogia-teadusharu,mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon-Talitluste reguleerimine veres hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel Loodusseadus-teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia-bioloogiaharu ,mis uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Pärilikkus-eluslooduse seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega Teaduslik fakt-teadmine,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teaduslik hüpotees-oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslik meetod-lähenemine,mida loodusteadlased uurimistöös kasutavad Teaduslik probleem-küsimus millele teadus veel vastata ei oska Teooria-teaduslike faktide ja seaduste
ANATOOMIA ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON. POPULATSIOON ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID
Tsütoloogia- e. rakuteadus. Histoloogia-uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitlust. Sarnasus-Rakutasandil toimivad Neuraalne regul-NS kaudu. Humoraalne regul-Vere kaudu. Sarnasus-Kindlustavad sisekonna stabiilsuse. Suguline paljun-Sugurakkude abil toimub. Mittesuguline paljun-Vegetatiivselt ja eoseliselt. Sarnasus-Liigi säilitamine. Nimeta Eluslooduse riigid-Loomad, taimed, seened, bakterid, protistid Biomolekulidena esinevad ained-sahhariinid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped DNA RNA. Üherakseid organisme-B,S,P Hulkrakseid organisme-L,T,P,S Loomapoplulatsioone- Taimepopulatsioone- Põhilised koetüübid inimese org-Lihaskude, sidekude, närvikude,epiteelid Elu tunnused- rakuline ehitus,keerukas organiseeritus,aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskond, paljunemisvõime, pärilikkus, kasvamine, reageerimine väliskeskkonnaga.
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond
Toodab hapnikku Vajab süsihappegaasi Vajab vett Saab oma energia päikeselt Seob süsinikku Heterotroof Organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast ainest. Heterotroof: Eritab süsihappegaasi Kasutab glükoosi Süsinik on toidus Energia on toidus Peavad jooma Vajavad hapnikku Looduse organiseeritus 1. Aatomid Pole elus. 2. Molekulid Pole elus, kuid on nn biomolekule (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), m mida leidub vaid elusorganismides. 3. Organellid Raku koostisosad tuum, mitokondrid, ribosoomid, rakumembraan jne. 4. Rakud Eluslooduse esmane kõigi elu tunnustega tase. 5. Koed Sarnase päritolu, ehituse ja ülesandega rakud koos rakuvaheainega. 6. Organid Kindla ülesandega kudede kogum. 7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega
Rakutuuma ehituslikud iseärasused: on täidetud karüoplasmaga (1), tuumas asuvad kromosoomid, mis on pärilikkusekandjad (2) ja tuuma ümbritseb topeltmembraan (3). 12. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? (4) Eukarüootne rakk on päristuumne rakk, mis esineb päristuumsetel organismidel. Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3
Hüpoteesi sõnastamine(Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinfost) Hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused, eksperimendid, küsitlused; tuleb kindlaks määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused) Tulemuste analüüs(võrdleme 2 grupi vaatlustulemusi omavahel; võime koostada graafikuid, tabeleid, jooniseid ning kõrvutada olemasoleva teadusliku infoga) Järelduste tegemine(kui tulemused kinnitavad hüpoteesi saame järeldada etesialgne hüpotees leidis kinnitust/kui negatiivsed tuleb otsida vigu katse korralduses ja hüpoteesi püstitamises; neg tulemus on ka tulemus) · Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes O, C, H, vähesemal määral N,P,S makroelemendid · Missugused ained on organismide koostises? Vesi, valgud, lipiidid, sahhariidid. · Miks on vajalikud mikro ja makroelemendid? Kõik makro ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon?
vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- Biheeliks- Biomolekul-orgaanilise aine molekul Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer Denaturatsioon-valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
