· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.
- lammas - siga - kana - jne ! Koduloomad sõltuvad oma peremehest, kes peab neile võimaldama elupaiga, söögi ja turvalise pesitsuspaiga ! INIMKAASLEJAD LOOMAD · nt: - kirp - lutikas - prussakas - rändrott - kodurott - koduhiir ! Pole inimesele kasulikud, pigem kahjulikud, levitavad haigusi ja rikuvad toitu ! INIMENE 1. INIMESE LUUSTIK. LUUDE EHITUS. LUUDE SEONDUSED · omavahel seondunud luud · lihaste kinnituskoht · kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi · võimaldab liikuda · luudevahelised ühendused liikuvad liiges b) a) keraliiges b) plokkliiges a)
inimene näen kauagele mitte lähedale(kumer lääts) Kõrv Väliskõrv Kekskõrv sisekõrv · Kõrvalest · Trummikile · poolringkanalid · Kuulmekanal · Jalus · närvid · Alasi · tigu · Vasar · kuulmetõri Keel inimene haistab ja eristab lõhnu ninaõõne haistmispiirkonnas asuvatetunderakkudega. Kompides teeme naharetseptorite abil kindlaks esemete kuju,suurust,pinnaoamdusi.temperaatuuri.massi jms Kompimistaju tekib nahas viie aistingu kombinatsioonina:nahas on retseptorid.mis tajuvad puudust,survet,valu,külma ja kuuma
www.yachigusaryu.com Inimese meelelundid. Inimene võtab ümbruskonnast infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Kui mingi meeleelund ei funktsioneeri, siis arenevad teised meeled rohkem ja inimene saab ikkagi hakkama. Meelelunditel on spetsiaalsed keskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud. Neist liigub ärritus närve mööda ajusse. Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmade abil saame 90% kõigi meelte poolt saadud infost. Mõlema silmaga eseme vaatlemine annab meile sellest ruumilise kujutluse. Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik. Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 3 ml
Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale Nägemise korrektsioon toimub miinus-klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga 5. Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi kaugele Nägemise korrektsioon toimub pluss-klaasidega, millised on kaksikkumera kujuga 6. Kõrv lad. k. AURISJaguneb a) Väliskõrv b) Keskkõrv c) Sisekõrv 7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast 8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas 9
maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil. · Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel. · Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus. · Hapnik- moodustub taime fotosünteesi käigus, inimene lagundab sissehingamisel, orgaaniline aine. · Tärklis- moodustub glükoosist, taimede peamine varuaine. · Rakuhingamine- toimub nii valguse käes kui ka pimeduses kõigis elusates rakkudes. 7.oskab kirjeldada ja tuua näiteid taimede vegetatiivse, eoselise ja sugulise paljunemise kohta · Vegetatiivne paljunemine- paljunemine lehtede, vartevõi juurte abil, paljunemiseks on vaja ainult ühte vanemat, viisideks on: *võsundite abil (maasikas)
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui 1) inimene liigub vähe; 2) tarvitab vähe piimatooteid; 3) joob liialt kohvi ja hapusid mahlu; 4) suitsetab. Hõrenenud luud mrduvad kergemini. LIHASED. Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas. Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest. Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab
Kõik kommentaarid