Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Inimese süstemaatiline kuuluvus

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik ­ loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude ­ veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organism ühtseks t

Inimese õpetus

17

rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

*Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus. *Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1 *Fossiilsete kütuste (nafta, kivi- ja pruunsüsi, maagaas) põletamisel saadavad inimesed atmosfääri süsiniku, mis sealt miljoneid aastaid tagasi fotosünteesijate poolt välja korjati. *CO2 hulk atmosfääris änapäevaö 0.039%, see on järsult tõusnud viimase 100 aasta jooksul. Puu kasvab- mõlemat (võetakse ja eraldatakse) CO2 Puu kõduneb- eraldub Põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks- eraldub Vulkaan purskab- eraldub Surnud organismid vajuvad merepõhja- Puitu kasutatakse kütteks- eraldub Puitu kasutatakse majade ehitamiseks ­ väheneb, sest co2 seotakse puidu sisse ja see jääbki majasisse Mets põleb- eraldub Fotosüntees sõltub: * Valguse tugevusest. Alates teatud valguse intensiivsusest on fotosünteesi kiirus püsiv.

Bioloogia

3

doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine

Bioloogia

17

docx

11.klassi bioloogia konspekt

Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

Bioloogia

12

doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (keerduvad kokku)

Bioloogia

7

docx

Inimese anatoomia

Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest

Inimene

11

doc

Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia. Inimese anatoomia

raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia ­ seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia ­ bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni.

Bioloogia

24

docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

Mutageenid ­ mutatsioone tekitavad keskkonnategurid (nt.kiirgused, viirused, tugevad happed jne) Kantserogeenid ­ tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve tekke Mittepärilik: · Modifikatsiooniline muutlikus ­ keskkonnatingimustest tulenevad fenotüübiliste tunnuste varieerumised Geenifond ­ liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum, populatsiooni kõigi isendite genotüüp 7 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Loius Pasteur ­ pastoriseerimine, marutõve vaktsiin Alexander Flemming ­ avastas antibiootikumi (penitsiliin) Fundamentaalteadus ­ püüab välja selgitada loodusseadusi Biotehnoloogia ­ rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterit, seened, geneetiliselt muundatud taimed ja loomad.

Bioloogia

Kommentaarid (0)