Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.
V(seedimata toidu sisse jäänud energia)+ U (uriiniga välja minev energia) + T (töö)
o Negatiivne E
Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud 6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside? Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides
M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine)
Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab. Selle tagajärjel toimub kõhnumine. Positiivne energiabilanss on siis kui inimene saab energiat rohkem kui kulub. Sellise pikaajalise energiabilansi hoidmine põhjustab rasvumist. 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse
* rakkude mitoosile ja meioosile. 4) Millest koosneb energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 5) Milleks on inimesel maks? Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised: * vere glükoosisisalduse regulatsioon; * aminohapete sisalduse regulatsioon; * punaste vereliblede süntees lootel; * vere punaliblede lagundamine * sapi tootmine * rasvade sisalduse regulatsioon * vitamiinide varu säilitamine (A ja B) * kolesterooli süntees * plasmavalkude süntees. + õpetaja küsimused: 6) Selgita a) veresuhkru sisalduse regulatsiooni; b) hingamise ja gaasivahetuse regulatsiooni a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni glükagooni ja insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks
Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks.
eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest verre ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta seda ainevahetust või enda talitlust. Sageli toimub rakkudevaheline suhtlemine signaalainete abil. Millel põhineb neuraalne ja hormonaalne regulatsioon? Võrdle SARNASUS: mõlemad koordineerivad elundite ja elundkondade regulatsiooni. ERINEVUS: Neuraalne toimub läbi refleksikaare, humoraalne läbi vere ja koevedelike. Neuraalne toimub kiirelt, hormonaalne aeglaselt. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus kontrollib näiteks vere glükoosi- ja kaltsiomisisaldust. Ta reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist, seega kontrollib hüpotalamus tegelikult kogu endokriinsüsteemi.
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse
* Valguse tugevusest. Alates teatud valguse intensiivsusest on fotosünteesi kiirus püsiv. * Teatud piirini tõuseb ja siis jääb stabiilseks. * Kolmas tegur, temperatuur. Igal taimel on teatud temperatuur või temperatuuri vahemik, kus ta kõige rohkem fotosünteesib- Ideaaltemperatuur. Sobiv hulk vett ja minraalaineid. Taim peaks olema ilma haigusteta. Nooremad lehed, on intensiivsemad. Aeglase kasvu ja kiirekasvuga taimed. 28.02.2014 ESITLUS GLÜKOOSI LAGUNDAMINE ATP, glükoos, glükogeen ja siis rasv. Kasutatakse kõige ennem glükoosi ja siis alles kui vaj ahakatakse rasva. Rakuhingamine ja glükoosi lagundamise 3 etappi. ÕPIKUST LEHEKÜLG 28 Glükoosi lammutamine algab tsütoplasmavõrgustikus. Tsitraaditsükklisse pannakse liikuma. 1 ETAPP: Glükolüüs. - 6 süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhutakse 2ks 3süsinikuliseks ühendiks. Lõhustamisel energia vabaneb, vesinikud seotakse vesinikkandjatega 2 ETAPP: Tsitraaditsükkel
Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud. Elundkonnad on ühiste ülesannetega koosnevatest elunditest. Nt. Seedeelundkond ja hingamiselundkond. HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, toodavad hormoone kõhunääre, kilpnääre 9. munasarjad, paljunemine, sugu/sigimiselundkon munajuhad, emakas hormonaalne tasakaal d Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne emakas tasakaal 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöostaas on organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
hüpofüüsi eessagara tegevust. Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone
hüpofüüsi eessagara tegevust. Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone
400 g glükogeeni, 100g sellest maksas. On tagavara süsivesinik. · Osa glükoosi muudetakse triglütseriidideks, eriti rasvkoe rakkudes- varurasv. · 1g süsivesikut annab 4 kCal energiat. · Õõpäevane süsivesikute vajadus üldisest kaloraazist on 55-60% · Valkudega 10-15%- 1g valku annab 4 kCal, lipiididega 25-30%- 1g lipiide annab 9 kCal. Süsivesikutel on energeetiline otsatarve, nendest saadakse energiat. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Normaalne vere glükoosisisaldus jääb vahemikku 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, see põhjustab kõhunäärme B-rakkude poolt insuliini sekratsiooni. Insuliin on kõhunäärme poolt produtseeritud hormoon. Põhiline insuliini vallandaja on glükoosi taseme tõus veres- B rakud- insuliin. Glükoosi taseme tõusul vabanevad peensoole limaskesta hormoonid, mis vabastavad insuliini, aga ainult tingimusel, et glükoosi tase on
11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7
- 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) - 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste 4 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A
Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne) Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa 6.Peamised kehaõõned Peaajuõõs, seljaajuõõs, rinnaõõs, kõhuõõs, vaagnaõõs, diafragma ehk vahelihas(rinna-ja kõhuõõne vahel) 7.Organite ehitusprintsiibid Organid jagunevad näärmelised ehk kompaktsed organid ja torujad ehk õõnsad organid. Torujad organid on kihilise ehitusega-kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta-limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest. Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma. Strooma
energia toidus -> sööme taimi või söövad loomad taimi -> me sööme loomi). Toit peab sisaldama energiat, ehitusmaterjali, vitamiine ja mineraale. Termodünaamika seadused: 1) Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. Muundub suunalt soojusenergia poole. Vaba (Gibbsi) energia – see energia, millega tööd tehakse/ mis on töötamise jaoks kätte saadav. Kui reaktsiooni Gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas ning kui Gibbsi energia on 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõppeb. 2) Kõik protsessid liiguvad töö käigus korrapäratuse (entroopia) suunas ja kaotavad osa energiast soojusena. 3) Teoreetiline seisund, kus üldse tööd teha ei saa, ükski osake ei liigu. Absoluutne 0 = -273oC *99% elusloodusest koosneb 4 keemilisest elemendist: C, H, O, N – seepärast nimetatakse neid põhielementideks
1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad
See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside
Hüpotalamus(HT) ·HT on aju osa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. ·HT peamiseks funktsiooniks on siduda NS-i endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsitööd. ·HT paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta ca mandli suurune. ·Hüpotalamuson seotud järgmiste põhiliste autonoomsete (vegetatiivsete) funktsioonide täitmisega: kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhu regulatsioon, elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara
suunas, nii et see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest. o Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrolli‐ süsteemid algatavad negatiivse tagasisideme, mis koosneb tervest reast muutustest, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja selle kaudu säilitada homöostaasi o Stabiliseerib süsteemi o Arteriaalse vererõhu regulatsioon baroretseptorite vahendusel o CO2 regulatsioon ekstratsellulaarses vedelikus o Hormoonide vabanemise regulatsioon Ennetav side o Põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. o Niiviisi valmmistatakse organism eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette. o Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud reflex
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
