pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 20 S. SOOMUSLOOMALISED Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. S. KISKJALISED Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad. Sgk Koerlased -sale kehaehitus, pikad jalad ja pikk kohev saba. Suure vastupidavusega. Küünised on lühikesed ja nürid ning pole sissetõmmatavad. Saaki jälitavad lõhna järgi. N. koer, hunt, šaakal, rebane, koiott, kährik. Sgk Karulased - massiivne kehaehitus, paksud käpad ja lühike saba. Haistmine parem kui
faktorid - ilm, füüsilised katkestused (vulkaanid, maavärinad). 8. Loomade geograafiline levik Elupaiku kujundavad tegurid: Bioome iseloomustavad seal esinevad aastajad, päeva pikkus, sademete hulk ning maksimum- ja miinimumtemperatuurid. Enamik bioome on nime saanud domineerivate taimede järgi, sest taimedest oleneb millised teised organismid seal esinevad. Rohtla valdavalt rohtataimed, puude jaoks kuiv, kõrbe jaoks niiske- suured loomakarjad (kiired, karjades) hirved, gasellid, närilised (urgudes). Savann on üksikute puudega rohtla kaelkirjak, jaanalind, gepard. Troopikamets soe, niiske, arvukas loomastik, enamik puu otsas ahvid, linnud, maod Tundra lage maastik, subel palju loomi, linde, putukaid, palju linde ja närilisi. talvel lindudest lumekakud, lumepüüd. Lõunapoole metsatundrsse lähevad ja põhjapõdrad. Ohustatud loomad: Dodo ehk dront (1598-1681) Mauritiuse saarel (India ookean) 11. Evolutsioon
Kõik kommentaarid