50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinap8
Õppematerjali autor
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelr
· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.
Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes
Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli,
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid