Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 (0)

5 Hindamata
 

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013

Eluslooduse ühised tunnused

Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel
tasandil.

1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud
organismide elutegevusega. Süsivesikud , valgud ehk proteiinid , nukleiinhapped
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid , sahhariidid , vitamiinid .



Süsivesikud



Rasvad



Valgud ehk proteiinid



DNA & RNA



Vitamiinid


2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks

bakterid , hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik
üksus, millel on veel kõik elu omadused.

3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks.

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat
( kemosünteesija ). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #1 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #2 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #3 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #4 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #5 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #6 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #7 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #8 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #9 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #10 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #11 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #12 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #13 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #14 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #15 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #16 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #17 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #18 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #19 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #20 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #21 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #22 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #23 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #24 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #25 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #26 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #27 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #28 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #29 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #30 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #31 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #32 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #33 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #34 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #35 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #36 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #37 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #38 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #39 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #40 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #41 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #42 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #43 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #44 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #45 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #46 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #47 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #48 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #49 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #50 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #51 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #52 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #53 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #54 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #55 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #56 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #57 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #58 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #59 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #60 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #61 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #62 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #63 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #64 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #65 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #66 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #67 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #68 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #69 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #70 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #71 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #72 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #73 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #74 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #75
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ilmanimeta Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

biomolekulid, ainuraksed, autotroof, paljunevad eoste, makroelemendid, kaitse roll, lämmastik n, fosfor p, mikroelemendid, magneesium mg, jood i, orgaanika, ensüümaatiline funktsioon, aktiivne kaitse, iii oligosahhariidid, nukleotiidid, elutalitusi, unikaalsus, suur soojusmahtuvus, monomeere, dna koostises, toimub aine, bakterid, organellid, taimerakkudes, tsentraalvakuool, bakterirakk, eeltuumste, selliseid baktereid, spoorid, bakterite kasvuks, sigimise faas, statsionaarne faas, hääbumisfaas, mürgiseid aineid, valgusenergia, atp, glükoos, järglaste varieeruvus, võilill, ristsiire, menstruaaltsükkel, selgroogsetel, munarakk, imetajate eelis, seemne kujul, kobarloode, toodab hormoone, pärilikud haigused, ravimid, olmekemikaalid, mehhaanilised traumad, juveniilne, fertiilne periood, piiramatu kasv, agoonia, kliiniline surm, pärilikkuse kandjad, matriitssüntees, läbiviiljaks, aktivaatorvalgud, translatsioon, koodon, loomade vahendusel, koospärandumise tõenäosus, sugukromosoomid, geenmmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, inversioon, genoommutatsioonid, genoom, modifikatsiooniline muutlikus, modifikatsiooniline muutlikus, reaktsiooni norm, vähesel määral, pöörduvad, rakendusbioloogia, biotehnoloogilised rakendused, alexander fleming, biopuhastid, meristeempaljundus, agar, meristeemrakud, transgeensed hiired, eetika küsimus, organismkloon, blastomeerid, sellisel teel, somaatiliste, kloonisendid, teaduslik argument, seejärel lõhutakse, eetiline probleem, tüvirakud, pluripotentne, multipotentne, rekombinantseks dna, dna, dna, individuaalne areng, ripsepiteel, silelihaskude, vöötlihaskude, närviimpulss, sünapsid, väliskatteks, gaasivahetuse, vere ph, positiivne energiabilanss, oksüdeerimisel, suurema osa, kõhunääre, maksal, soojuskiirgus, soojusvahetus, konvektsioon, aurumine, soojustekke suurenemine, hüpotermia, aeroobne treening, anaeroobne treening, rasvapõletus, immuunsus, kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus, päikesekiirgus, närvisüsteemi ülesanded, piirdenärvisüsteem, tingimatud, unustamine, sekretsioon, imendumine, eritamine, süsivesikute tähtsus, kiudainete tähtsus, rasvade tähtsus, biootilisteks teguriteks, optimum, elavaid liike, toitumisobjekt, saagiks, taimtoiduline loom, herbivoorid, hulk loomaliike, kogu biotsönoos, ökoloogiline tasakaal, binoomid, aktualiseerunud, toidupuudus, loodusvarad, saastumistundlikud, korduvkasutust, oksiididest, freoodid, inimasustus, kaasnev saaste, tööstuslik kasutamine, montreali protokoll, rio konventsioon, genfi üldleping, bioloogiline evolutsioon, george cuvier, kõigile organismidele, populatsiooni indiviid, põlvnemisest, kunstlikku valikut, tuuma teket, kasulikud mutatsioonid, geenivool, taastuv populatsioon, või liik, geograafiline isolatsioon, ökoloogiline eraldatus, ajaline isolatsioon, signaaltunnused, seksuaalkäitumine, populatsioon, makroevolutsiooniks, organismide mitmekesistumine, kohastunud liike, sarnaseid elundeid, liitumise teel, evolutsioonilise regress, massiline väljasuremine, makroevolutsiooni aluseks, kromosoom, mikroevolutsioon, nüüdisinimene, näokolju, sotsiaalne pärilikkus

Sisukord

  • Bioloogia Riigieksam 24.05.2013
  • Eluslooduse ühised tunnused
  • Eluslooduse organiseeritus
  • Eluslooduse tasandid
  • Teaduslik uurimismeetod
  • Organismide keemiline koostis
  • Anorgaanilised ained
  • Valgud 14%
  • Vesi 80%
  • Lipiidid 2%
  • Anorgaanika 1,5%
  • Sahhariidid 1%
  • Nukleiinhapped 1,1%
  • Vesi organismides
  • Nukleiinhapped
  • Raku ehitus ja talitus
  • Rakuteooria kujunemine
  • Rakkude mitmekesisus
  • Päristuumne rakk
  • Taimerakk
  • Bakterirakk ehk eeltuumsed
  • Seened
  • Aine- ja energiavahetus
  • Ainevahetus
  • Glükoosi lagundamine
  • Fotosüntees
  • Organismide paljunemine ja areng
  • Paljunemine
  • Päristuumse raku jagunemine mitoosis ja meioosis
  • Sugurakkude areng
  • Viljastumine
  • Looteline areng
  • Postembrüonaalne areng
  • Pärilikkus
  • Translatsioon ja geneetiline kood
  • Viirused
  • Mendeli seadused
  • Morgani seadus
  • Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded
  • Organismide muutlikus
  • Rakendusbioloogia
  • Raku- ja embrüotehnoloogiad
  • Kasvuhormoo
  • Istutusvalmis
  • Erinevates
  • Meristeem
  • Kunstlik viljastamine ja embrüosiirdamine
  • Imetajate kloonimine
  • Tüvirakud ja rakuteraapia
  • Geenitehnoloogia
  • Inimene
  • Aurumine- vee aurumine naha ja
  • Aurumine
  • Radiatsio
  • Soojuskiirgu
  • Konvektsioo
  • Soojusvahetus
  • Ökoloogia ja keskkonnakaitse
  • Evolutsioon

Teemad

  • Biomolekulid
  • Süsivesikud
  • Rasvad
  • Valgud ehk proteiinid
  • DNA & RNA
  • Vitamiinid
  • Rakuline ehitus
  • Autotroof
  • Fotosünteesi
  • Heterotroof
  • Mittesuguline
  • paljunemine
  • Vegetatiivselt
  • paljunemisel
  • Otsene
  • Moondeline
  • Stabiilne sisekeskkond
  • Homöotermia ehk püsisoojasus
  • Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus
  • Reageerimine ärritusele
  • Pärilikkus
  • Evolutsioneerumine
  • Keerukas ehitus
  • Molekulaarne tasand
  • Organelli tasand
  • Raku tasand
  • Koe tasand
  • Organi tasand
  • Organsüsteemi tasand
  • Organismis tasand
  • Populatsiooni tasand
  • Liigi tasand
  • Ökosüsteemi tasand
  • Biosfääri tasand
  • Probleemi püstitus
  • Taustainfo kogumine
  • Hüpoteeside püstitamine
  • Katse või vaatluse läbiviimine
  • Tulemuste esitamine
  • Kokkuvõte ja järeldused
  • Makroelemendid
  • Süsinik C
  • Hapnik O
  • Vesinik H
  • Lämmastik N
  • Fosfor P
  • Väävel S
  • Mikroelemendid
  • Kaltsium Ca
  • Magneesium Mg
  • Raud Fe
  • Jood I
  • Kaalium- ja
  • naatriumioonid
  • Ainete keskmine sisaldus rakkudes
  • Orgaanilised ained
  • Anorgaanika
  • Valgud=proteiinid
  • primaarstruktuuriks
  • sekundaarstruktuur
  • tertsiaarstruktuur
  • kvaternaarstruktuurist
  • denaturatsiooniks
  • renaturatsiooniks
  • Ülesanded: Ensümaatiline roll
  • ensüümideks
  • Ehituslik
  • funktsioon
  • Transport funktsioon
  • Retseptorfunktsioon
  • Regulatoorne funktsioon
  • Kaitsefunktsioon
  • Liikumisfunktsioon
  • kontraktsioonivalkudeks
  • Energeetiline funktsioon
  • Lipiidid=rasvad
  • Süsivesikud=sahhariidid
  • Nukleiinhapped DNA, RNA
  • Biomolekulid= sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped
  • Bioaktiivsed ained
  • Vee omadused
  • Funktsioonid
  • Turgor
  • komplementaarsusprintsiip
  • Nukleotiidide
  • järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks
  • DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses
  • ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
  • Kaheahalaline biheeliks on
  • paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav
  • DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise
  • vähemalt kahes koopias
  • Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille
  • monomeerideks on ribonukleotiidid
  • nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks
  • RNA osaleb pärilikkuse avaldumises
  • Informatsiooni-RNA ehk mRNA
  • Transport-RNA ehk tRNA
  • Ribosoomi-RNA ehk rRNA
  • DNA JA RNA VÕRDLUS
  • võttis kasutusele RAKU mõiste
  • Prokarioodid ehk eeltuumsed
  • Eukarioodid ehk päristuumsed
  • Epiteelkoe
  • Sidekoe
  • Lihaskoe
  • Närvikoe
  • Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks
  • üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks
  • LOOMARAKK !!!!!!!!
  • Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik
  • rakuorganellid ühtseks tervikuks
  • karüoplasmaks
  • Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
  • Homoloogilised kromosoomid
  • sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
  • histoonid
  • Membraan eraldab raku sisekeskkonda
  • väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
  • Rakumebraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
  • Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (lisa), passiivseks seda vaja ei ole
  • transportvalgud
  • tsütoplasmavõrgustiku
  • sileda- ja
  • karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
  • ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestest
  • Ribosoomides toimub
  • valkude süntees
  • lüsosoomid on
  • ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid
  • aineid
  • Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine
  • sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse
  • Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga
  • Mitokondrite arv sõltub
  • raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka
  • mitokondreid
  • koosneb niitjatest
  • valkudest
  • Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja
  • liikumissüsteemiks
  • tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevatest silindrilistest
  • tsentrioolist
  • Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju
  • tselluloosist
  • tugifunktsioon
  • Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti
  • mitmesuguseid varu- ja jääkaineid
  • tsentraalvakuool
  • Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele
  • erinevad värvuse
  • klorofülli
  • lamellid
  • karotinoidid
  • Leukoplastid
  • Bakterid on üherakulised prokariootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel
  • Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja st moodustavad nad omaette
  • eeltuumste ehk prokarüootide rühma
  • patogeensteks
  • bakteritoksiine
  • rakumembraaniga
  • kest
  • Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni
  • limakapsli
  • eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad
  • rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid
  • Gaasivakuoolid
  • BAKTERITE ROLL LOODUSES
  • BAKTERIAALSED HAIGUSED
  • toksiine
  • Nakatumine bakterhaigustesse
  • hüüfidest
  • mütseeli
  • viljakehades
  • hallikust
  • Kottseente hulka kuuluv pintselhallik
  • mükotoksiine
  • Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad
  • seenhaigusi
  • ligiini
  • Fotosünteesi üldvalem
  • esmase orgaanilise aine tootmine
  • Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
  • väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest
  • Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise
  • aine oksüdatsioonil
  • Kõik organismi sünteesiprotsessid
  • Organismis toimuvad lagundamisprotsessid
  • Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis
  • dissimilatsiooniprotsess
  • Aeroobne glükolüüs
  • Piimhappe käärimine
  • Etanoolkäärimine
  • Fotosünteesi valgusstaadium
  •  4H
  • 4e
  • Fotosünteesi pimendusstaadium (Calvini tsükkel)
  • Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine
  • liigisäilitamiseks
  • Mittesuguline paljunemine
  • Suguline paljunemine
  • Mitoos ehk keharakkude jagunemine
  • tsütokinees
  • Meioos ehk sugurakkude jagunemine (eosed)
  • Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb
  • kaks korda
  • Interfaas
  • Profaas
  • crossingover
  • Metafaas
  • Telofaas
  • Anafaas
  • Tsütokkinees on
  • tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis
  • Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks
  • ehk ontogeneesik
  • Viljastumine
  • Embrüogenees
  • Postembrüogenees
  • kehaväline
  • Kehasisene
  • progesterooni
  • Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või
  • väliselt sooritatavat toimingut, mille käigus
  • embrüo
  • embrüogenees
  • Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu
  • moodustumisega seemnes
  • kobarloode ehk moorula
  • blastotsüt ehk põisloode
  • Bioloogiline tähtsus
  • teratogeenideks
  • Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike
  • kahjustavate tegurite suhtes
  • Bioloogilised teratogeenid
  • Keemilised teratogeenid
  • Füüsikalised teratogeenid
  • Protsess, millega looteline areng lõpeb
  • Keisrilõikega
  • Piiramatu kasv
  • Perioodiline
  • kasv
  • Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega
  • Moondelise arengu puhul erineb
  • vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimaste sarnaseks
  • alles läbi vahestaadiumite
  • Täismoondeline areng
  • Vaegmoondeline areng
  • Selgroogsete
  • moondeline areng
  • Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil
  • organiseerituse tasemetel
  • Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. Agoonia
  • Kliiniline surm
  • Bioloogiline surm ehk ajusurm
  • Seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematega
  • Geneetika
  • genoomiks
  • genotüübiks
  • fenotüübiks
  • Molekulaargeneetika
  • Geen on DNA lõik, millelt sünteesitakse üks RNA molekul
  • Matriitssüntees on protsess, kus ühe molekuli struktuuri alusel sünteesitakse teine
  • molekul
  • Kolm põhiprotsessi
  • Geeni avaldumise kontroll ehk transkriptsiooni kontroll
  • Repressorvalk
  • Valgusünteesi käigus toimub geneetilise info lahtimõtestamine
  • Vastavust, kus mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla
  • aminohappe valgu molekuli nimetatakse geneetiliseks koodiks
  • Translatsioon on protsess, kus RNA-st saab valk
  • Koodon
  • AUG
  • UGA, UAA, UAG
  • stoppkoodoniteks
  • Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga
  • Antikoodon
  • Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad
  • nukleiinhappest ja valkudest
  • peremeesrakkudega
  • DNA-viiruste
  • RNA-viiruste
  • kapsiid
  • ümbris
  • DNA-viiruste paljunemine
  • Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende
  • transduktsioon
  • geeniteraapiaks
  • Enamik nüüdisajal inimestel massiliselt levivaid nakkushaigusi on viirustekkelised
  • Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kaudu
  • haige
  • toiduga
  • Loomade vahendusel
  • alleelideks
  • dominantseks
  • retsessiivseks
  • Ristamist, mille puhul uuritavad
  • vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest, nimetatakse monohübriidseks
  • Analüüsivristamine
  • Genealoogiline meetod
  • Intermediaarsus
  • Polüalleelsus
  • Polügeensus
  • Autosoomsed
  • Mutageenid
  • Geenmmutatsioonid
  • Kromosoommutatsioonid
  • Genoommutatsioonid
  • Modifikatsiooniline muutlikus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga
  • Reaktsiooni norm
  • Variatsioonirida
  • Tunnuste jagunemine
  • Fundamentaalteadused
  • Rakendusteadused
  • Biotehnoloogia
  • Louis Pasteur
  • biotõrje
  • Taimede meristeempaljundus
  • Kloonimine
  • klooni
  • söötmele
  • Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad
  • Hübriidid
  • hübridoomid
  • Hübridoomi omadused
  • monokloonsed antikehad
  • Antiseerum
  • Transgeensed
  • Hübridoomide
  • Embrüosiirdamine
  • Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)
  • superovulatsioon“
  • asendusemaks
  • in vitro
  • pronukleust
  • Organismkloon on vegetatiivsel paljunemise või paljundamisel tekkinud ühe vanema
  • järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga
  • embrüonaalkloonimine
  • totipotentsed
  • diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku
  • tuumkloonimiseks
  • Reproduktiivne kloonimine
  • Terapeutiline kloonimine
  • tüvirakud
  • rakuteraapiaks
  • lõigustusrakud
  • embrüonaalsed tüvirakud
  • Nabaväädivere tüvirakke
  • Täiskasvanu tüvirakud
  • Tüvirakud on paljunemisvõimelised rakud
  • Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja
  • siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri- kromosoomi, plasmiidi või
  • viirusesse
  • Rekombinantseks DNA-ks
  • Restrikaasid
  • ligaasi
  • Transgeensed organismid
  • Transgeensed
  • Geeninokaut
  • geenivektoriteks
  • Kuidas panna bakter tootma inimese valku?
  • transgeensete imetajate
  • Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni
  • siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal
  • juhtudel seisneb ravi ka mutante geeni avaldumise vaigistamises
  • Geenivaigistus
  • Molekulaargeneetiline diagnostika
  • DNA-sõrmejälgede metoodika
  • Polümeraasne ahelreaktsioon (pcr)
  • homo sapiens sapiens
  • Muutused
  • Näo ja
  • Artikuleeritud
  • raseduse
  • eluiga
  • Rakud ja koed
  • kudesid. Organ ehk elund
  • organsüsteemi ehk elundkonna
  • organismi
  • Epiteelkude
  • Ripsepiteel
  • Sidekude
  • Kollageen
  • Lihaskude
  • silelihaskude
  • Vöötlihaskude
  • Närvikude
  • dendriitid
  • neuriidid/taksonid
  • Sünapsid
  • Elund
  • elundkondadeks
  • Katteelundkond
  • Tugielundkond
  • Seedeelundkond
  • Hingamiselundkond
  • Ringeelundkond
  • Erituselundkond
  • Närvisüsteem
  • kesknärvisüsteem
  • piirdenärvisüsteem
  • Meeleelundite
  • Sisenõresüsteem
  • Hormoonid
  • Sigimiselundkond
  • Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas
  • toimuvatest muutustest
  • Neutraalne regulatsioon
  • refleksikaar
  • Humoraalne regulatsioon
  • Negatiivne tagasiside
  • Positiivne tagasiside
  • Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon
  • Neerude ülesanded
  • Inimese kehatemperatuur
  • Kui keha temperatuuri on vaja langetada
  • Kui keha
  • temperatuuri on vaja tõsta
  • Termoneutraalne tsoon
  • Alumine letaalne temperatuur
  • Ülemine letaalne temperatuur
  • lühiajaline)
  • pikaajaline)
  • Immuunsus
  • Kaasasündinud immuunsus
  • Omandatud immuunsus
  • Allergia
  • Palavik
  • Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem
  • Refleksid
  • Sensoorne mälu
  • Pikaajaline mälu
  • Mäluhäired
  • Inimese toitumine
  • Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks
  • teguriteks
  • alumiseks
  • taluvusläveks
  • ülemiseks
  • taluvusläveks
  • ökoloogiliseks amplituudiks
  • ökoloogilise
  • teguri optimumiks
  • Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks
  • antropogeenseks teguriks
  • Sümbioos
  • Kommensialism
  • Konkurents
  • Parasitism
  • Kisklus
  • Herbivooria
  • areaal
  • Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad
  • populatsiooni
  • Populatsioon
  • Populatsiooni arvukus
  • Populatsiooni tihedus
  • biotönoosi
  • ökotoobiga
  • Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse
  • kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
  • Toitumissuhted ökosüsteemis
  • tootjateks
  • lagundajatele
  • Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja
  • lagundajad
  • Laguaehl algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb
  • mikroorganismiga
  • Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud
  • toiduahelate kogumit
  • troofiline tase
  • populatsioonilaineks
  • Kui populatsioonide arvukus püsib
  • pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks
  • tasakaaluks
  • Biosfäär on Maa pinnakihtide
  • ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme
  • bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum
  • Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse
  • stabiilseks populatsiooniks
  • Kahaneb
  • populatsiooni
  • Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi
  • kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus
  • ökoloogilise püramiidi reegel
  • Toidupuudus
  • Arengumaades on vaja
  • täiustada maaharimisviise ja- tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest
  • tulenevat mullastiku vaesumist
  • Mullastik
  • erosioon
  • kõrbestumine
  • Taastuvad
  • Taastumatute
  • loodusvarade
  • Happevihmad
  • Kasvuhooneefekt
  • kasvuhooneefektiks
  • Eesti keskkonnaprobleem
  • Inimtegevus
  • Looduskaitse
  • Keskkonnakaitse on
  • rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on
  • suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele
  • ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele
  • Looduskaitse Eestis
  • Natura
  • Agenda 21
  • Eesti keskkonnapoliitika
  • Eesti keskkonnastrateegia 2010
  • Säästev Eesti 21
  • Lepingud ja nende eesmärgid
  • Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist
  • arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist
  • Esmased ideed
  • Esimene terviklik evolutsiooniteooria
  • Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria
  • looduslikku valikut
  • olelusvõitlus
  • Paleontoloogia andmed
  • fossiile
  • Kivistise vanused määramine
  • Võrdlusmeetodid
  • Geneetilised võrdlused
  • Võrdlev anatoomia
  • homoloogilised
  • mandunud elundite
  • Embrüonaalse arengu
  • fülogeneesist
  • Biogeograafilised tõendid
  • Kultuurtaimed ja koduloomad
  • Elutekke probleemid
  • Võimalikud elutekke hällid
  • Enne kambriumit
  • Kambrium
  • Ordoviitsium
  • Silur
  • Devon
  • Karbon
  • Permi
  • Juura
  • Kriidi
  • Neogeeni
  • Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende
  • alleelide ning genoomi mittekodeeruvate osade kogumit nimetatakse populatsiooni
  • genofondiks
  • Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi
  • nimetatakse mikroevolutsiooniks
  • Geneetilise muutlikkuse allikad
  • mutatsioonid
  • Geenivool
  • Geenitriiv
  • pudelikaelaefekt
  • Individuaalsetest
  • geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik
  • Stabiliseeriv valk
  • Suunav valik
  • Lõhestav valik
  • Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad
  • nende eluvõimet ja paljunemist, nim kohastumusteks ehk adaptsiooniks
  • kohanemine
  • Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt
  • liik on populatsiooni või populatsioonide rühm, mis oluliste
  • anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest
  • Bioloogiline isolatsioon
  • Liigiteke algab
  • Liigeteke saab alata
  • populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni
  • Uue liigi kujunemine
  • Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate taksonite teket ja
  • arengut
  • Mitmekesistumine
  • liigiliseks
  • mitmekesistumiseks eh divergentsiks
  • adaptiivseks radiatsiooniks
  • Konvergents
  • analoogiliseks
  • homoloogilisteks
  • Täiustumine
  • sümbigeneesiks
  • Väljasuremine
  • Makroevolutsioonilsed muutused
  • Mikroevolutsioon on evolutsiooniliste muutuste tekkimine liigi sees, viib uute liikide
  • tekkele
  • Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega, šimpansi ja gorillaga
  • ühistest eellastest
  • arukas inimene
  • Esmased tunnused
  • Sotsiaalne evolutsioon
  • Sotsiaalne pärilikkus
  • Bioloogilist evolutsiooni

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

40
docx
20
doc
98
docx
40
doc
83
pdf
62
doc
16
doc
15
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto