Bioloogia eksam (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Mis on püriit ?
  • Paljunemise eostele on iseloomulikud .... (mis asi/element vms) ?
  • Paljunemise, 2 seigseened, viimane- vibur ?
 
Säutsu twitteris
1. Taimeraku erilised osad:

  plastiidid (kloro, kromo , leuko, amülo), vakuool , rakukest ?. 
Plastiidide  funktsioon on  fotosüntees , varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete 
süntees (nende seas on  rasvhapped  ja  terpeenid , mis on vajalikud taimeraku  struktuuride  
ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest 
(varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. 
* kloroplastid  – fotosüntees; kloroplastide  eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille 
annab neile  klorofüll
* kromoplastid  – pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranžpunaseid 
värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranži või punase värvuse. 
Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. 
* leukoplastid  – monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne 
on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juurtes, risoomides ja 
mugulates 
*amüloplastiidid – tärklise säilitamine 
*elaioplastiidid – rasvade säilitamine 
*proteinoplastiidid – proteiini säilitamine ja modifitseerimine 
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakulise 
organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu 
reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis 
perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse 
väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi 
membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse  jääkaineid
Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. 
Bakterites võivad vakuoolid sisaldada  gaasi 
Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja 
seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja 
kindla kuju. 
Rakukesta materjaliks on enamasti  tselluloos , hemitselluloos või  kitiin
2. Punavetikad , näidis  liik. 
Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem 
parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende  tallus on 
paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, 
kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine  kudede taolisteks rakkude 
kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine  
(kasvuvöötmed asuvad  talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus 
üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel 
on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide – klorofülli, karotinoidide, 
fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Kromatofoorid on 
enamasti plaatjad, ilma pürenoidideta. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja 
tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et 
kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel 
on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa 
korallriffide moodustamisest. 
Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See 
on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk , nimetatakse mõhuks 
ja ülemist peenikest, torukujulist osa – trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, 
kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet , mida nimetatakse spermaatsiumiks. 
Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse 
veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja 
liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks 
niitjaks talluseks. Nende  niitide  otstel tekivad karpospoorid. Viljastumine mõjutab ka 
karpogooni naabruses asetsevaid vegetatiivseid rakke. Need jagunevad samuti intensiivsemalt  
ja moodustavad karpospoore ümbritseva  keraja tsütokarbi. 
Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või 

92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Bioloogia eksam #1 Bioloogia eksam #2 Bioloogia eksam #3 Bioloogia eksam #4 Bioloogia eksam #5 Bioloogia eksam #6 Bioloogia eksam #7 Bioloogia eksam #8 Bioloogia eksam #9 Bioloogia eksam #10 Bioloogia eksam #11 Bioloogia eksam #12 Bioloogia eksam #13 Bioloogia eksam #14 Bioloogia eksam #15 Bioloogia eksam #16 Bioloogia eksam #17
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaneelirull Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Valgusstaadium
  • 
  • membraanides
  • Pimedussstaadium
  • C4-taimede
  • Heterotroofid
  • Autotroofid

Teemad

  • Taimeraku erilised osad
  • Vakuool
  • Rakukest
  • Punavetikad, näidis liik
  • Pruunvetikad, näidis liik. !!!
  • Meioos inimesel. (astmed)
  • Mitoos (astmed)
  • tütarrakkudeks
  • karüokinees
  • tsütokinees
  • Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu
  • püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks
  • interfaasiks
  • rakutsükliks
  • kahekromatiidilised
  • tsentromeeri
  • kromosoomi õlgadeks
  • ühekromatiidilised
  • Profaas
  • kääviniidid
  • Metafaas
  • Anafaas
  • Telofaas
  • Interfaasis enamik rakke diferentseerub
  • Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatult oma
  • jagunemisvõime
  • Fotosünteesi 4 varianti ja näited
  • oksügeenne fotosüntees
  • b. Fotosüntees
  • Mendeli 3 seadust
  • Morgani seadus
  • Kõik seened, näited. !!!
  • Seened
  • Seente hôimkonnad
  • Hõimkond seened- Mycophyta
  • Ehitus
  • Toitumine
  • Tähtsus
  • Süstemaatika
  • Hk. Limaseened
  • Myxophyta
  • Hk. Nuuterseened
  • Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened
  • Phytophthora infestans
  • Hk. Seigseened
  • Hk. Kottseened
  • Viljakeha
  • ehitus???
  • Hk. Kandseened
  • Troofsuse 4 taset, näited kes? What??
  • Ploidsused, ha,di,polü. Näide kus või millal. !!! ploidsus... kus esineb või millal
  • haploidseks
  • Haploidsus
  • Diploidsus
  • Polüploidsus
  • Haplodiploidsus
  • Mis on püriit ?
  • Bakterite tähtsus
  • Fotosünt bakterite ja fotosünt eukarüootide(taimede) põhilised erinevused.?
  • Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused
  • Protozoa
  • amööbide
  • Mutatsioonide variandid
  • Seen kui eluvorm- 3 näidet. Vist ka 3 erinevat hõimkonda
  • Eluks vajalikud mineraalid
  • Makroelemendid
  • Mikroelemendid
  • Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi
  • Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke
  • lipiidid
  • sahhariidid
  • Raku membraan ja selle koostis
  • Membraan eraldab raku sisekeskkonda
  • väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke
  • omavahel
  • Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest!
  • Bakteri raku ehituslik omapära
  • plastiidide
  • vakuoolid
  • rakukestaga
  • Looma raku ehituslik omapära
  • Loomarakk
  • Hulktuumsed seened. Näide
  • Hallitusseened
  • Nutthallik
  • Putukate seenhaigused
  • Eluvorm kui avatud süsteem. !!!
  • Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter)
  • esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on
  • Looma kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse
  • Selgrootute klassid/liigid. Eksamiküss!
  • Taksonoomia: Riik – Hõimkond (hmk)- klass (kl) – selts – sugukond (sgk)
  • perekond (perek) - liik
  • Näide
  • loomad
  • lülijalgsed
  • putukad
  • liblikaLISED
  • põualidlikLASED
  • lapsuliblikas
  • Gonepteryx rhamni)
  • Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss!
  • Autotroofsed bakterid saavad oma energia?
  • Taime eluvormi esindajaid kuulub (hulgariigilise eluslooduse süsteemi korral)
  • eksamiküss!
  • Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..?
  • Pakun, et viljakeha poolest
  • vee-elanike haigused
  • Meioosi peamised astmed inimesel
  • toiduahel – vetikas-vesikirp-ahven-haug

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
rtf
15
pdf
98
docx
15
docx
17
doc
22
docx
25
docx
150
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto