Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Bioloogia arvestus 8. kl. (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kes või mis on bakterid?
  • Kuidas paljunevad?
  • Mis on spoorid Millal moodustuvad?
  • Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
  • Milline on alglooma ehitus?
  • Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
  • Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
  • Millest nutthallitus koosneb?
  • Mis on käärimine?
  • Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
  • Mis on mükoriisa?
  • Millised organismid on samblikud?
  • Kuidas nimetatakse vetikate keha?
  • Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad?
  • Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
  • Kuidas taimed paljunevad?
  • Kuidas hüdra kinnitub?
  • Milline on keha?
  • Kus meduusid elavad?
  • Kuidas paeluss paljuneb?
  • Kuidas satub inimese organismi?
  • Kuidas solge paljuneb?
  • Kuidas satub inimese organismi?
  • Kuidas naaskelsaba paljuneb?
  • Kuidas satub inimese organismi?
  • Millised lõuad on kaanidel?
  • Mis on rohelised näärmed?
  • Milline on vähkide veri ja vereringe?
  • Millised loomad on ämblikud välisehitus?
  • Kuidas saaki püüavad?
  • Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
  • Kuidas ja millega putukad hingavad?
  • Kes on kahetiivalised?
  • Millised putukad on sipelgad?
  • Milline on putukate veri?
  • Kus arenevad parmude vastsed?
  • Kes on inimkaaslejad putukad?
  • Missugused on ühiselulised putukad?
  • Millised putukad arenevad täismoondega?
Vasakule Paremale
Bioloogia arvestus 8-kl #1 Bioloogia arvestus 8-kl #2 Bioloogia arvestus 8-kl #3 Bioloogia arvestus 8-kl #4 Bioloogia arvestus 8-kl #5 Bioloogia arvestus 8-kl #6 Bioloogia arvestus 8-kl #7 Bioloogia arvestus 8-kl #8 Bioloogia arvestus 8-kl #9 Bioloogia arvestus 8-kl #10 Bioloogia arvestus 8-kl #11 Bioloogia arvestus 8-kl #12 Bioloogia arvestus 8-kl #13 Bioloogia arvestus 8-kl #14 Bioloogia arvestus 8-kl #15 Bioloogia arvestus 8-kl #16 Bioloogia arvestus 8-kl #17 Bioloogia arvestus 8-kl #18 Bioloogia arvestus 8-kl #19 Bioloogia arvestus 8-kl #20 Bioloogia arvestus 8-kl #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin K Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

Bioloogia
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Bioloogia - putukad

Bioloogia arvestus ­ putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine ­ sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine ­ algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256)

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetel

Bioloogia
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid ­ fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid ­ pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid ­ monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juu

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Bioloogia eksam

Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu ­ 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus ­ Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid ­ C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid ­ Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golg

Bioloogia



Lisainfo

1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
4. Milline on alglooma ehitus?
5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
7. Millest nutthallitus koosneb?
8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
9. Mis on käärimine?
10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
11. Mis on mükoriisa?
12. Millised organismid on samblikud?
13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
17. Kuidas taimed paljunevad?
18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
20. Kus meduusid elavad?
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
24. Maksakaani areng.
25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
26. Millised lõuad on kaanidel?
27. Kes on limused?
28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid.
29. Karpide välisehitus, siseehitus.
30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
33. Milline on vähkide veri ja vereringe?
34. Vähkide paljunemine ja areng.
35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
36. Ämblike toitumine ja seedimine.
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
38. Vähilaadsed
39. Ämblikulaadsed
40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
41. Kes on kahetiivalised? Näited.
42. Rohutirtsu meeleelundid.
43. Liblikate meeleelundid
44. Millised putukad on sipelgad?
45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
46. Kus arenevad parmude vastsed?
47. Kes on inimkaaslejad putukad?
48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
49. Millised putukad arenevad täismoondega?
50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)


Meedia

Kommentaarid (3)

ketrin002 profiilipilt
ketrin002: mul on just tulemas , 8. klassi ülemineku eksam ja loodan , et aitab . !!
19:02 25-05-2010
caryyn profiilipilt
caryyn: põhjalik.. .
22:56 05-05-2010
kommpomm profiilipilt
kommpomm: põhjalik
17:18 02-03-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun