Bioloogia arvestus 8-kl (3)

5 VÄGA HEA
 
Bioloogia arvestus 8. kl.
1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu
tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad
väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad
pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga
20-30 min. Järel.
2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis
vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud
tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus
saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused
muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib
tuhandeid aastaid.
3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks.
Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad
lõhustada toiduaineid.
Kasutatakse toiduainetetööstuses ­ piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit
hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat
Kasutatakse ravimitööstuses ­ abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine.
Kasutatakse põllumajanduses ­ abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid
taimehaigusi.
4. Milline on alglooma ehitus?
Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub
kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab
väga õhuke elastne kest ­ pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva
keskkonnaga.
5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta.
Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
pidevalt sopistab välja kulendeid.
Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust.
Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber
paigutades.
Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim ­ saab fotosünteesida kuna kehas on
kloroplastid, pimedas nagu loom.
Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel.
Silmviburlane

Amööb
6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused
heidetakse rakupäraku kaudu välja.

Kingloom
92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Bioloogia arvestus 8-kl #1 Bioloogia arvestus 8-kl #2 Bioloogia arvestus 8-kl #3 Bioloogia arvestus 8-kl #4 Bioloogia arvestus 8-kl #5 Bioloogia arvestus 8-kl #6 Bioloogia arvestus 8-kl #7 Bioloogia arvestus 8-kl #8 Bioloogia arvestus 8-kl #9 Bioloogia arvestus 8-kl #10 Bioloogia arvestus 8-kl #11 Bioloogia arvestus 8-kl #12 Bioloogia arvestus 8-kl #13 Bioloogia arvestus 8-kl #14 Bioloogia arvestus 8-kl #15 Bioloogia arvestus 8-kl #16 Bioloogia arvestus 8-kl #17 Bioloogia arvestus 8-kl #18 Bioloogia arvestus 8-kl #19 Bioloogia arvestus 8-kl #20 Bioloogia arvestus 8-kl #21
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
195 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätlin K Õppematerjali autor

Lisainfo

1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
4. Milline on alglooma ehitus?
5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
7. Millest nutthallitus koosneb?
8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
9. Mis on käärimine?
10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
11. Mis on mükoriisa?
12. Millised organismid on samblikud?
13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
17. Kuidas taimed paljunevad?
18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
20. Kus meduusid elavad?
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
24. Maksakaani areng.
25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
26. Millised lõuad on kaanidel?
27. Kes on limused?
28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid.
29. Karpide välisehitus, siseehitus.
30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
33. Milline on vähkide veri ja vereringe?
34. Vähkide paljunemine ja areng.
35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
36. Ämblike toitumine ja seedimine.
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
38. Vähilaadsed
39. Ämblikulaadsed
40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
41. Kes on kahetiivalised? Näited.
42. Rohutirtsu meeleelundid.
43. Liblikate meeleelundid
44. Millised putukad on sipelgad?
45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
46. Kus arenevad parmude vastsed?
47. Kes on inimkaaslejad putukad?
48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
49. Millised putukad arenevad täismoondega?
50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)

kordamine , joonised

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kes või mis on bakterid ?
  • Kuidas paljunevad ?
  • Mis on spoorid? Millal moodustuvad ?
  • Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus ?
  • Milline on alglooma ehitus ?
  • Mille poolest silmviburlane erineb amööbist ?
  • Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab ?
  • Millest nutthallitus koosneb ?
  • Mis on käärimine ?
  • Millest koosnevad kübarseente viljakehad ?
  • Mis on mükoriisa ?
  • Millised organismid on samblikud ?
  • Kuidas nimetatakse vetikate keha ?
  • Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad ?
  • Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus ?
  • Kuidas taimed paljunevad ?
  • Kuidas hüdra kinnitub ?
  • Milline on keha ?
  • Kus meduusid elavad ?
  • Kuidas paeluss paljuneb ?
  • Kuidas satub inimese organismi ?
  • Kuidas solge paljuneb ?
  • Kuidas satub inimese organismi ?
  • Kuidas naaskelsaba paljuneb ?
  • Kuidas satub inimese organismi ?
  • Millised lõuad on kaanidel ?
  • Mis on rohelised näärmed ?
  • Milline on vähkide veri ja vereringe ?
  • Millised loomad on ämblikud (välisehitus) ?
  • Kuidas saaki püüavad ?
  • Kuidas ja millega ämblikud hingavad ?
  • Kuidas ja millega putukad hingavad ?
  • Kes on kahetiivalised ?
  • Millised putukad on sipelgad ?
  • Milline on putukate veri ?
  • Kus arenevad parmude vastsed ?
  • Kes on inimkaaslejad putukad ?
  • Missugused on ühiselulised putukad ?
  • Millised putukad arenevad täismoondega ?

Mõisted

Sisukord

  • Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu
  • Silmviburlane
  • Amööb
  • Kingloom
  • Rohevetikad
  • eostega
  • Pruunvetikad
  • Punavetikad
  • Toiduks
  • Põlluväetisek
  • Ravimtaimena
  • Käsna rekonstruktsioon
  • Hüdra keha on kaherakukihiline
  • Isane ja emane liimuksolge
  • Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html
  • -1.htm
  • Alamvähid
  • Ülemvähkide
  • langust
  • The masked crab
  • Kakandilised
  • Koibikud
  • Skorpionid
  • Lestad
  • Sääsed
  • Kärbsed
  • Nägemine on halb
  • Tähtsam on kuulmine
  • Maitsmiselundid on jalgadel
  • Lõnha tunneb pikkade tundlatega
  • Prussakad
  • Vaaraosipelgad
  • Toakilk
  • Ökosüsteem
  • Biosfäär

Teemad

  • Bioloogia arvestus 8. kl
  • tunnused
  • paljunevad
  • pooldudes
  • mitme paksu kestaga kaetud rakud
  • äärmuslikud
  • tingimused
  • üherakulised loomad
  • pelliikul
  • bakterid (ka vetikatest)
  • rakupäraku
  • seeneniidistikust
  • eoslatest
  • süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess
  • kübarast ja jalast
  • juur koos seeneniitide põimikuga
  • Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas?
  • samblikud on seente kooselu
  • vorm teiste organismidega
  • islandi käokõrv
  • fotosünteesivad nagu
  • taimed, sest neil on ka kloroplastid
  • kerasviburlane
  • klorella
  • pleurokokk
  • Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos
  • suguliselt
  • Põisadru õhupõiekesed
  • toiduahelate esimeseks lüliks
  • sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele
  • veeloomadele
  • Punavetikatest saadakse agarat
  • biofiltrid
  • tallaga
  • püünisvõrguga
  • luurates
  • lõugtundlad
  • mürginäärme j
  • seedenõret
  • maks
  • Ämbliku lõugtundel
  • raamatkopsudega
  • trahheed
  • vesikirp, sõudik – on nii väikesed
  • tõruvähid
  • jõevähk
  • Austraaliast
  • Potamobius leptodactylus
  • krevettideks
  • langustid
  • erakvähid
  • krabid
  • Corystes cassivelaunus
  • trahheedega
  • kilejat tiiba
  • sumisti
  • Hea lõhna- ja maitsetaju
  • silmad on suhteliselt suuremad
  • pesakuhila
  • töölisi
  • tiivulisi isaseid
  • loomtoidulised
  • inimkaaslejateks
  • toakärbes
  • tarakanid
  • toasääsed
  • mardikalisi
  • harilikud jahumardikad
  • väike-jahumardikad
  • tooneseppade
  • mesilased
  • herilased
  • Sipelgad
  • nukujärk
  • mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised
  • Toiduvõrgustik
  • Kooslus
  • Eesti rahvuspargid
  • looduskaitsealade ülesanded
  • Helsingi konventsiooni sisu

Kommentaarid (3)


ketrin002: mul on just tulemas , 8. klassi ülemineku eksam ja loodan , et aitab . !!
19:02 25-05-2010

caryyn: põhjalik.. .
22:56 05-05-2010

kommpomm: põhjalik
17:18 02-03-2011


Sarnased materjalid

21
doc
25
docx
83
doc
7
docx
30
doc
15
docx
17
pdf
5
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto