Kuidas netis maksad? Vasta


Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine (0)

5 VÄGA HEA
 
Bioloogia ajalugu ­ kordamisküsimused
1. Tooge näiteid algainetest
Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma)
teooria.
Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros ­ maa, udu() ja tuli.
Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka
mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda ­ maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja
vihkamine segavad neid elemente omavahel.
2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel?
Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge
mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni ­ loomise või
arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi
juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki.
3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned
Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale ideoloogia, religiooni jms.
Põhjuseks oli see, et pinnas oli (Kreekas) vaene, põllumajandus oli vähetootlik, palju sõltus
kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete
jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes
sai inimene.
Kujunes vajadus argumenteerida ­ tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski
vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning
kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama
asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust).
Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest
muredest.
Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti
abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning
geomeetria väga populaarsed.
Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud
91% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #1 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #2 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #3 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #4 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #5 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #6 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #7 Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #8
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jul4ik1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel ?
  • Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid ?

Mõisted

Teemad

  • kordamisküsimused
  • Tooge näiteid algainetest
  • Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel?
  • Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned
  • Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi
  • Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad
  • Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi
  • Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid?
  • Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut
  • Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule
  • Kirjeldage William Harvey avastusi
  • Kirjeldage Karl Linne tähtsust
  • Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist
  • Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma
  • Teooria on tõestamist leidnud hüpotees
  • Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees
  • Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate
  • kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele;
  • Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll
  • Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust
  • Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias
  • Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust
  • Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias
  • omandatud tunnuste
  • päritavuse hüpotees
  • pangeneesi
  • hüpotees
  • liit- e
  • segapärilikkuse hüpotees
  • telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees
  • sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside
  • Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad
  • rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui
  • lühipealised
  • Idee seisnes selles, et
  • lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval
  • tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu
  • kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi
  • jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii
  • prantslasi kui juute
  • tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel
  • Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad „onanismuse“
  • eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani
  • arvelt ning fertiilsuse huvides
  • sotsiaaldarvinismi
  • nime all. Sotsiaaldarvinistide jaoks oli elu ka inimühiskonnas võitlus, kus kohastunum jääb
  • ellu. Manipuleerida sai küsimusega, mida tähendaks kohastumus sotsiaalses kontekstis
  • Eugeenikud tähtsustasid bioloogilist ettemääratust, eeldades, et lisaks füüsilistele
  • ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas
  • määratud tema geneetilise koodiga
  • Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi
  • Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetikast
  • Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika
  • Iseloomustage märksõnadega nõukogude nn agrobioloogiat
  • mentoriks
  • Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet)
  • Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

65
doc
990
pdf
477
pdf
343
pdf
54
doc
937
pdf
106
pdf
180
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto