Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E = A + K + M + V + U + T, E toidu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte
· Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi; ravida kõrgenenud vererõhku; veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid. Seljaaju Ülesanne: vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Humoraalne regulatsioon Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest.
ilmselt ei leiutanud tööriistu. 8. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi. 9. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Toimub kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta selle ainevahetust või enda talitlust. 10. Millel põhineb neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Ühine- mõlemas toimub elundite ja elundkondade regulatsioon Erinev- neuraalne regulatsioon toimub kiiresti, humoraalne toimub aeglaselt; neuraalne
eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest verre ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta seda ainevahetust või enda talitlust. Sageli toimub rakkudevaheline suhtlemine signaalainete abil. Millel põhineb neuraalne ja hormonaalne regulatsioon? Võrdle SARNASUS: mõlemad koordineerivad elundite ja elundkondade regulatsiooni. ERINEVUS: Neuraalne toimub läbi refleksikaare, humoraalne läbi vere ja koevedelike. Neuraalne toimub kiirelt, hormonaalne aeglaselt. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus kontrollib näiteks vere glükoosi- ja kaltsiomisisaldust. Ta reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist, seega kontrollib hüpotalamus tegelikult kogu endokriinsüsteemi.
Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3. Toiduosade imendumine verre ja lümfi jämesool, pärasool, pärak Hingamiselund 1. Organismi varustamine hapnikuga Hingetoru, ninaava, kurk, kond 2. Gaasivahetus (vabanemine kõri, kopsutorud, kopsud süsihappegaasist) Ringeelund- 1. Hapniku transport rakkudesse. Süda, veresooned kond 2. jääkainete trasport 3. stabiilse sisekeskkonna tagamine 4. organismi kaitse (antikehad) Eriutuselund- 1. Eemaldada organimist jääkained ja Neer, kusejuha, kusepõis, kond mürkained kusiti 2. Jahutada keha Närvisüsteem 1
Kerge trenn tõtab vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks) Etanoolkäärimine. Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine) Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades. Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt. TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees)
Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine. Suguelundkond -- Meessuguelundid; seemnesarjad, seemnejuhad, munandid, eesnääre, väline suguliige (suguti). Ülesanne on spermatosoidide moodustamine. Naissuguelundid: munasarjad, munajuhad (emakatõri), emakas, tupp, häbememokad, kliitor. Ülesanne on munaraku moodustamine, loote kandmine. Hingamiselundkond -- Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, kopsud, kaks peamist bronhi. Ülesanne on gaasivahetus organismi ja välis-keskkonna vahel, osalemine hääle ja kõne tekitamisel. Kopsuhingamine (seesmine). Koeline hingamine. Meeleelundid: - Kõrv: välis-, kesk- ja sisekõrv. Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil.
Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab,
Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.
○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks.
Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine)
Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni
Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3
See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside
Autonoomne Motoorne Sensoorne Sisekeskkonna KNS-st skeletilihastesse Retseptoritest kulgevad näärmetesse viivad viivad motoorsed närvid tundenärvid tahtele alluv närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid
Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. EKG sakid- elektrokardiogramm
rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem
omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
