NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar
mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas
· Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut tühja ruumi · Närviimpulsside edasikanne ühelt närvirakult teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega · Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku väga kiiresti (kini 100 m/s) ja täpselt edasi levib Kehaline ehk somaatiline närvisüsteem · Selle moodustavad liikumis- ja meeleelundinärvid · Korraldab suhtlust välismaailmaga · Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi · Selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse
Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest
Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt
Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU
Kõik kommentaarid