Bioloogia KT küsimused - biotehnoloogia, geenitehnoloogia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Rakendusbioloogia 3. kursuse mõisted

Kloonimine ­ DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon ­ isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Meristeem ­ algkude, mis asub taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeempaljundus ­ üks taimede kloonimise meetod, kus kasutatakse ühe taime meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne ­ rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia ­ tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom ­ B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Antikehad ­ B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon ­ hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga.

Bioloogia

21

docx

Biotehnoloogia õpimapp

võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vegetatiivne järglaskond, mis paljuneb mittesugulisel teel ja on järglaskond pärilikkuselt identsed. SISSEJUHATUS Biotehnoloogia on muutunud üha tähtsamaks tänapäevases ühiskonnas tänu selle kiirele arengule ja suurtele võimalustele. See on andnud ühiskonnale väga palju, alustades erinevatest paljunemisviisidest lõpetades erinevate haiguste ravimis võimalustega. Tänapäeval on bioloogia erinevad teadusharud nagu biotehnoloogia ja geenitehnoloogia üheks kiiremini arenevateks aladeks. Antud õpimapis käsitletaksegi nende harude rakendus- ja kasutamisvõimalusi. 1 BIOTEHNOLOOGIA PAIKNEMINE TEADUSMAASTIKUL Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Oma teoreetiliste avastuste rakendusvõimaluste on bioloogia alusteaduseks meditsiinile, veterinaariale ja

Biotehnoloogia

10

docx

Rakendusbioloogia - Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi

RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia?

Bioloogia

11

doc

Bioloogia riigieksamiks

Pimedusstaadium: 1) CO2 sidumine atmosfäärist 2) NADPH2 -> NADP + H+ 3) C6H12O6 süntees 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 Fotosünteesi tähtsus: - produtsendid ehk tootjad on lihtsatest orgaanilistest ühenditest esmase orgaanilise aine loojad, seega on nad toiduaehela esimene lüli, toiduks heterotroofsetele. - Glükoos on põhiline energeetiline varuaine enamikes organismides - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. BIOTEHNOLOOGIA Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia rakendusvaldkondade alusel jagataksebiotehnoloogia kolmeks põhivald- konnaks: - punaseks ehk tervishoius kasutatavaks biotehnoloogiaks.

Bioloogia

30

docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).

Kategoriseerimata

150

docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2  Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

autoimmunoloogia jne) o nt alguses efetktiivne, pärast ● immunoloogilised meetodid -  tundlikud ja spetsiifilised abivahendid mõju kadunud teistes biomeditsiini ja kliinilise  meditsiini valdkondades (põhinevad  antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) ● geneetika ● füsioloogia ● molekulaarne bioloogia ● evolutsiooniõpetus Siin on palju detaile, mis moodustavad omavahel positiivsete ja negatiivsete signaalidega seostatud süsteemi (võrgustiku) → IMMUNOOM Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsete diagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) Hiljuti arenes immunoloogia mitmete arstiteaduse valdkondade, eeskätt mikrobioloogia rüpes

immunoloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)