Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 (0)

5 Hindamata
 

Bioloogia SKT kordamisküsimused

1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende

panust
Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike')
kasutamist,
Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid , avastas suu- ja
soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid .
Matthias Schleidenväitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest.
Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas
rakumembraani ja Schwanni rakud
Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini ​marutõve, Siberi katku
vastu
Karl Ernst von Baer ​kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku

2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt

Gregor Mendel - 1865​ - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused
- Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel
on järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased.
- Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus - Ristades heterosügoote tekib
järglaspõlvkonnas nii genotüüpiline kui ka fenotüüpiline lahknemine .
- Kolmas seadus ehk Sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad
üksteisest sõltumatult.
- Dominantsuse seadus

Hugo de Vries ​mutatsiooniteooria

- Uurides taimi leidis, et võivad tekkida uued päritavad tunnused ( mutatsioonid )

Thomas Morgan ​ja kromosoomiteooria

- Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks

Friedrich Miescher ​ja DNA

- Avastas 1869 aine mille nimetas nuclein. Hiljem hakati kutsuma nukleiinhappeks

3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe

● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise
koodina
● Kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni)
matriitssünteesi abil
● Kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu
● Kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi
● Kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ ( nukleotiidid , aminohapped ,
rasvhapped
● Kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke
● Kõik rakud vajavad eluks energiat
● Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga

4. Prokarüootse ja eukarüootse raku peamised tunnused ja erinevused

Prokarüoot Sarnasused Eukarüoot
Puudub rakutuum - Ühised on umbes 200 Geneetiline informatsioon
geneetiline informatsioon geeniperekonda asub suuremal määral katte
koondunud peamiselt prokarüootide ja poolt ümbritsetud
nukleoidi eukarüootide vahel.Olemas tuumas.(ka mitokondrites)
geneetiline info, rakud
Membraanseid struktuure jagunevad, toodavad ja Biokeemilised protsessid
(v.a. membraan ofc) ei leidu. tarbivad energiat, toimuvad toimuvad nii tsütosoolis kui
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #1 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #2 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #3 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #4 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #5 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #6 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #7 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #8 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #9 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #10 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #11 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #12 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #13 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #14 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #15 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #16 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #17 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #18 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #19 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #20 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #21 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #22 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #23 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #24 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #25 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #26 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #27 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #28 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #29 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #30 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #31 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #32 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #33 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #34 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #35 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #36 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #37 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #38 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #39 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #40 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #41 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #42 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #43 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #44 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #45 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #46 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #47 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #48 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #49 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #50 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #51 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #52 Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018 #53
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kafka MegaJesus Õppematerjali autor

Lisainfo

Arstiteaduskonna talvise bioloogiaeksami kordamisküsimused ja vastused 2017/2018. Geenetika osa kaasaarvatud.
Bioloogia , Piirsoo , Geneetika , Arstiteadus , Meditsiin , Eksam , Kontrolltöö , Talvine , Kordamisküsimused , Vastused

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on DNA superspiralisatsioon ?
  • Kuidas toimub DNA replikatsioon ?
  • Mis on replikon ?
  • Mis on Okazaki fragment ja millest ta koosneb ?
  • Milline ülesanne on DNA praimaas ensüümil ?
  • Millised DNA polümeraasid esinevad inimeses ?
  • Mis on telomeerid ja kuidas töötab telomeraas ?
  • Millised (valke moodustavate) aminohapete rühmad on olemas ?
  • Mis on polüsoom ?
  • Mis on disulfiidsed sidemed ?
  • Kuidas tekib funktsionaalne insuliini valk ?
  • Mis on karüotüüp ja kuidas seda tähistatakse ?
  • Millistes organites - kudedes rakud paljunevad kiiresti ja millistes aeglaselt ?
  • Mis on ligand, agonist, antagonist ?
  • Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism ?
  • Millised ained on signaalideks rakkudele ?
  • Milline toime on kasvufaktoritel ?
  • Millal on G valk aktiivne ja millal inaktiivne ?
  • Mis on cAMP ja cGMP, millest nad moodustatakse ja miks ei tohi nende signaalide mõju olla pikaajaline ?
  • Mis on erinevat ja ühist kõigil ensüümretseptoritel ?
  • Mis tähendab ensüümretseptori aktivatsioon ?
  • Kuidas rakk reageerib signaalidele ?
  • Millise mehhanismi kaudu ?
  • Mis mõjutab signaalteedes geeniekspressiooni ?
  • Miks on vajalik signaal kiirelt kõrvaldada - inhibeerida ?
  • Kuidas inhibeeritakse cAMP ja cGMP kui aktiivsete signaalmolekulide toime ?
  • Mis on kasvajarakkude metastaseerumine ?
  • Miks on kasvajarakud kasvajakoes tavaliselt geneetiliselt heterogeensed ?

Sisukord

  • Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende
  • Robert Hooke
  • Micrographia
  • Antoni van Leeuwenhoek
  • Matthias Schleiden
  • Theodor Schwann
  • Louis Pasteur
  • Karl Ernst von Baer
  • Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt
  • Gregor Mendel - 1865
  • Hugo de Vries
  • Thomas Morgan
  • Friedrich Miescher
  • Nimeta elusrakkude üldprintsiipe
  • Prokarüootse ja eukarüootse raku peamised tunnused ja erinevused
  • Prokarüoot
  • Sarnasused
  • Eukarüoot
  • Raku tuum ja tuumamembraan
  • Kirjelda rakutsüklit ja mitoosi
  • Matriitssünteesid
  • Matriitssüntees
  • Kirjelda DNA ja RNA koostisosasid ja nende vahelisi keemilisi sidemeid
  • DNA struktuur
  • RNA struktuur
  • Mis on DNA superspiralisatsioon?
  • Genoomid. Võrdle bakteri ja inimese genoomi
  • Bakteri
  • Inimese
  • Kirjelda eukarüootse (ka inimese) raku kromatiini struktuuri
  • Mis on histoonid, oktameer, nukleosoomid
  • Kuidas toimub DNA replikatsioon? Kirjelda replikatsiooni protsessi suundi ja
  • Milline ülesanne on replikatsioonis helikaasidel ja topoisomeraasidel
  • Kirjelda replikatsioonikahvli liikumist
  • Kuidas sünteesitakse liiderahel ja viivisahel
  • Milline ülesanne on DNA praimaas ensüümil? Mida teeb replikatsioonis DNA
  • Kirjelda DNA polümeraasi tööd ja sünteesi suundi. Millised DNA polümeraasid
  • Mis on telomeerid ja kuidas töötab telomeraas?
  • DNA reparatsiooni kaks peamist mehhanismi
  • Kirjelda transkriptsiooni tsükli osasid ja RNA polümeraasi tööd
  • Millised erinevad RNAd on olemas. Nimeta vähemalt 4
  • Kirjelda RNA protsessingu kolme peamist osa
  • Millised (valke moodustavate) aminohapete rühmad on olemas?
  • Kirjelda peptiidset sidet
  • Geneetiline kood ja selle lugemine
  • Kirjelda valgupeptiidi sünteesi etappe ja tRNA liikumist ribosoomis
  • Translatsioon
  • Mis on polüsoom?
  • Too näiteid antibiootikumidest, mis blokeerivad ribosoomi tööd
  • Kuidas toimub valgu moodustumine peale translatsiooni
  • Millised valgu posttranslatiivsed modifikatsioonid esinevad. Nimeta vähemalt 4
  • Aminohapete
  • Mis on kuumašoki (šaperoonid) valkude ülesanded translatsiooni järgselt. Nimeta
  • Pakivad eelnevalt pakkimata/valesti pakitud valke õigesti
  • Kuidas toimub valkude lagundamine
  • Kirjelda valkude kahte peamist sekundaarset struktuuri ja sidemeid mille abil need
  • Iseloomusta valgudomeeni. Too näiteid valkude suuruse ja tertsiaarsete
  • Mis on disulfiidsed sidemed?
  • Kuidas tekib funktsionaalne insuliini valk?
  • Kirjelda geeni mõistet, eukarüootse geeni struktuuri ja seda reguleerivaid
  • Nimeta geeni ekspressiooni regulatsiooni tasemeid
  • Kirjelda alternatiivset splaissingut
  • Samalt geenilt kodeeritud pre-mRNA eriviisiline (alternatiivne)
  • Transkriptsioonifaktorite funktsioon, sidemed DNA-ga, 4 peamist DNA seonduvat
  • Kirjelda eukarüootse geeni promootorit ja selle osasid. Enhaanser
  • Epigeneetika mõiste üldkirjeldus
  • Histoonide modifikatsioonid, nende funktsioon ja neid muutvad ensüümid
  • DNA metülatsioon, selle toimumiskohad ja mõju geeni ekspressioonile, CpG
  • DNA metülatsioon
  • [2]
  • Too näide epigeneetilise imprintinguga seotud haigusest
  • Kallutatud metülatsioon – X-liiteline ihtüoos e kalasoomustõbi. Sagedus
  • :2000 kuni 1:6000 poisi kohta põh X-kromosoomis paiknev arüülsulfataasi C
  • Angelmani sündroom: Intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus
  • Võrdle kromatiini struktuuri poolest eukromatiini ja heterokromatiini
  • Eukromatiin
  • Heterokromatiin
  • Heterokromatiniseerumine
  • miRNA, nende struktuur ja funktsioon
  • Inimese genoom, geenide arv
  • Inimese genoom on
  • Mutatsioon ja polümorfism
  • Inimese Genoomi Projekt
  • Mis on massiivne paralleelne sekveneerimine (massive parallel sequencing)
  • Mida tähendab GWAS
  • Tsütogeneetika kui teadus kromosoomidest
  • Peamised
  • Giemsa
  • FISH
  • GIEMSA
  • FISH: fluorestsentsi
  • Võrdlev genoomne hübridisatsioon
  • Inimese kromosoomid, osad, arv
  • Mis on karüotüüp ja kuidas seda tähistatakse?
  • Mitoos, meioos
  • Mitoosi
  • Profaasis
  • Metafaasi
  • Anafaas
  • Telofaasis
  • Meioos
  • Reduktsioonijagunemine (meioos I)
  • I anafaasis
  • I telofaasis
  • Ekvatsioonijagunemine (meioos II)
  • Kaksikud
  • Kromosoomide peamised aberratsioonid ja arvulised muutused (triploidia
  • Downi sündroom
  • Translokatsioonid (retsiprookne, Robertsoni, Philadelphia kromosoom) ja
  • DNA-ahelate vahel vastastikune
  • INVERSIOONID: kromosoomi regioon on ümberpöördunud, eeldab kahte lõikepunkti
  • Sugukromosoomid ja peamised sugukromosoomide anomaaliad
  • X - kromosoomi inaktivatsioon
  • Mendeli seadused
  • Mendeli 1. seadu
  • Mendeli 2. seadu
  • Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on
  • põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse
  • Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1. Sama lahknemissuhe kehtib ka
  • Kodomineerimuse
  • AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema
  • Mendeli 3. seadus
  • Dominantsus, retsessiivsus, kodominantsus, semidominantsus
  • Dominantne
  • Retsessiivne
  • Kodominantsuse
  • Semidominatsuse (ka intermediaarsus)
  • Homosügootsus, heterosügootsus, hemisügootsus
  • Homosügootsus
  • Heterosügootsus
  • Hemisügootsus
  • Sugupuud ja nende põhjal geneetilise riski leidmine
  • Autosomaalne dominantne pärandumine (näide haigusest)
  • Autosoomdominantse haiguse käes kannataval indiviidil piisab haiguse esinemiseks ühest
  • % võimalus, et lapsele pärandub muudetud geen
  • Autosomaalne retsessiivne pärandumine (näide haigusest)
  • Autosomaalretsessiivse haiguse esinemiseks peavad indiviidil olema muteerunud kaks
  • X - liiteline dominantne ja retsessiivne pärandumine
  • Hemofiiliad kui X - liitelise pärandumise näited
  • Y - liiteline pärandumine
  • Mitokondriaalne pärandumine
  • Uniparentaalne disoomia
  • Hardy - Weinbergi printsiip ja tasakaal
  • Polügeenne pärandumine
  • Multifaktoriaalsed haigused, mõned näited haigustest
  • Rakumembraani ehituslikud komponendid
  • Membraani lipiidide omadused ja funktsioonid ning seos koolera patogeneesiga
  • Liposoomid; nende olemus ja kasutusvõimalused
  • Membraani valkude omadused ja funktsioonid
  • Glükokaalüksi mõiste ja põhifunktsioonid
  • Rakumembraani läbitavus erinevatele madalmolekulaarsete ainetele
  • Transportvalkude põhiklassid
  • Seoselised transporterid ja ATP-käitatud pumbad: olemus, jaotus ja haigusnäited
  • prootonpump, tsüstiline fibroos, ravimite multiresistentsus)
  • P-type pumps
  • F-type pumps
  • ABC transporterid
  • Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande
  • Ioonkanalite defektist põhjustatud haiguste olemus ja ioonkanaleid mõjutavad
  • Raku organellid ja nende põhifunktsioonid
  • Rakusisese transpordi põhiliigid
  • Transpordimehhanismid tsütosoolist tuuma, mitokondritesse, peroksüsoomidesse
  • Vesikulaartranspordi
  • Vesikulaartransporti suunavad valgud (Rab, SNARE) ja nende roll botulotoksiini
  • Golgi kompleks
  • Golgi kompleksi funktsioonid
  • Lüsosoomid
  • Fagotsütoos, pinotsütoos ja retseptor vahendatud endotsütoos
  • Pidev ja reguleeritud eksotsütoos
  • Eksotsütoosi roll närviimpulsi ülekandel, allergiate tekkel ja tsütotoksilistes
  • T-rakkudes
  • Mitokondrite ehitus ja organiseerumine rakus
  • Hingamisahela üldpõhimõte. Kemoosmootne protsess ja ATP süntees.Tsüaniidi
  • Pruun rasvkude
  • Mitokondrite
  • DNAst
  • Erinevused
  • Mitokondriaalsete haiguste üldiseloomustus. Mitokondrite doonorlus
  • Haiguspilt sõltub
  • Heteroplasmy
  • Homoplasmy
  • Protofection
  • Mitokondri doonorlus
  • Mitokondrite roll oksüdatiivse stressi ja apoptoosi kujunemisel
  • Tsütoskelett: olemus, jaotus ja üldised omadused
  • Mikrotuubulite spetsiifilised omadused ja funktsioonid (mitoos, intratsellulaarne
  • Aktiini
  • Koolnukangestus (rigor mortis)
  • Intermediaarsete filamentide spetsiifilised omadused ja funktsioonid. Seos
  • Tsütoskeleti mürgid
  • Rakukontaktid: üldiseloomustus ja jaotus
  • Kadheriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid
  • Integriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid.Tähtsus füsioloogilistes
  • Integriinid
  • põhifunktsioon
  • Adhesioonikaskaad
  • Leukocyte adhesion deficiency
  • Vere hüübimine
  • Tromboos
  • Integriinid ja kasvajad
  • Selektiinid ja Ig perekonna adhesioonimolekulid
  • Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus
  • Kanalliidused;nende üldine iseloomustus ja tähtsus
  • Signaliseerivad ühendused; nende üldine iseloomustus ja tähtsus
  • Sünaps
  • Immunoloogiline sünaps
  • Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus
  • Ekstratsellulaarne maatriks
  • Basaalmembraan
  • Basaalmembraan: iseloomustus ja funktsioon. Alporti sündroom
  • Põhifunktsioonid
  • Alporti sündroom
  • Ekstratsellulaarse maatriksi (interstitsaalse maatriksi) põhikomponendid ja nende
  • ECMi põhikomponendid
  • GAGide põhiomadused
  • Kollageenid, elastiin ja fibronektiin: nende üldine iseloomustus ja tähtsus
  • Kollageenid
  • Elastiin
  • Fibronektiin
  • Maatriksi metalloproteaasid, seriinsed proteaasid ja proteaaside inhibiitorid
  • Nende funktsioon ja tähtsus
  • Kontsentratsioonide arvutused, lahjenduste tegemine
  • Bradfordi meetod
  • Optiline tihedus
  • Valgu kontsentratsiooni arvutamine optilise tiheduse kaudu
  • DNA eraldamise põhimõte anioon - vahetusega kolonnidel
  • Laktoositalumatuse sümptomite põhjused
  • Laktaasi olemus ja funktsioon
  • Hetero - ja homosügootsus, sügootsuse mõju praktikumi kontekstis
  • Polümorfismi/mutatsiooni erinevus
  • Mutatsioon
  • Polümorfism
  • Restriktaasid, nende funktsioon bakterites ja nende kasutus DNA analüüsimisel
  • DNA - geelelektroforeesi põhimõtted
  • Geeli koostis ja struktuur
  • DNA visualiseerimine geelil
  • Loeng 2. Rakkude proliferatsioon, rakutsükkel ja selle regulatsioon
  • Rakutsükkel ja rakutsükli faasid
  • Rakkude jaotus proliferatsiooni järgi: Mitteuuenevad rakud, Potensiaalselt uuenevad
  • . Millistes organites - kudedes rakud paljunevad kiiresti ja millistes aeglaselt?
  • Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid: tsükliinid /Cyclins / ja tsükliinidest
  • Tsükliinid ja tsükliinist sõltuvate kinaaside komplekside muutus rakutsüklis
  • Valk p21 kui universaalne inhibiitorvalk. Tema sünteesi regulatsioon ( kuidas p53
  • Tuumori supressorvalk p53 ja tema funktsioon rakutsüklis
  • Retinoblastoomi valk pRb ja tema funktsioon rakutsüklis
  • Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon rakutsüklis
  • Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM - CSF12. Milliste katsetega tehti
  • Loeng 3. Rakkude signalisatsioon. Signaaliülekanne
  • Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne - autokriinne
  • Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited
  • Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid
  • Mis on ligand, agonist, antagonist?
  • Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism?
  • Millised ained on signaalideks rakkudele?
  • Signaalmolekulide näited – eelmine küss
  • NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism
  • Milline toime on kasvufaktoritel?
  • Signaalretseptorite tüübid: Ioonkanalite retseptorid, G - valguga seotud
  • Ensüümi
  • Rakusisesed
  • Mis on erinevat ja ühist kõigil ensüümretseptoritel?
  • Mis tähendab ensüümretseptori aktivatsioon?
  • Milles
  • Kuidas rakk reageerib signaalidele? Millise mehhanismi kaudu?
  • Miks on vajalik signaal kiirelt kõrvaldada - inhibeerida?
  • Kuidas inhibeeritakse cAMP ja cGMP kui aktiivsete signaalmolekulide toime?
  • Loeng 4. Onkogeenid ja onkovalgud. Kasvajarakud
  • Proto - onkogeenid, Onkogeenid, Tuumori suppressorgeenid
  • DNA viiruste onkovalgud ja nende seostumine rakuvalkudega inimese
  • Protoonkogeenide funktsioonid rakus
  • Normaalsete tuumori supressorgeenide funktsioonid rakkudes
  • Miks tekivad kasvajarakkudes rakkude proliferatsiooni kontrolli häired
  • Onkogeenid kui dominantsed geenid
  • Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed
  • Onkogeenid kui kasvufaktorid ( sis onkogeen ja PDGF)
  • Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen erb,HER2)
  • Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kui G valk)
  • Onkogeenid kui transkriptsioonifaktorid ( myc onkogeen ja myc valk , E2F kui
  • Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide aktivatsiooniteed - mehhanismid: a
  • Aktivatsioon mutatsioonide kaudu b . Aktivatsioon kromosoomide translokatsiooni
  • Burkitti lümfoom, translokatsioon ja c – myc geeni aktivatsioon
  • Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid Leukemia), Translokatsioon
  • Mis on kasvajarakkude metastaseerumine?
  • Rakkude adhesioon, invasioon, proliferatsioon, angiogenees kui tähsad faktorid
  • Miks on kasvajarakud kasvajakoes tavaliselt geneetiliselt heterogeensed?
  • Kasvajarakkude järjestikused mutatsioonid kui alus kasvajate heterogeensusele

Teemad

  • Bioloogia SKT kordamisküsimused
  • Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende
  • panust
  • Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt
  • Nimeta elusrakkude üldprintsiipe
  • Prokarüootse ja eukarüootse raku peamised tunnused ja erinevused
  • Raku tuum ja tuumamembraan
  • tuumake
  • Kirjelda rakutsüklit ja mitoosi
  • Matriitssünteesid
  • Kirjelda DNA ja RNA koostisosasid ja nende vahelisi keemilisi sidemeid
  • lämmastikalused, nukleosiidid, nukleotiidid
  • Võrdle RNA ja DNA struktuuri
  • Mis on DNA superspiralisatsioon?
  • Genoomid. Võrdle bakteri ja inimese genoomi
  • Kirjelda eukarüootse (ka inimese) raku kromatiini struktuuri
  • Mis on histoonid, oktameer, nukleosoomid
  • Kuidas toimub DNA replikatsioon? Kirjelda replikatsiooni protsessi suundi ja
  • osasid. Tee joonis
  • Milline ülesanne on replikatsioonis helikaasidel ja topoisomeraasidel
  • Mis on replikon?
  • Kirjelda replikatsioonikahvli liikumist
  • Kuidas sünteesitakse liiderahel ja viivisahel
  • Mis on Okazaki fragment ja millest ta koosneb?
  • Milline ülesanne on DNA praimaas ensüümil? Mida teeb replikatsioonis DNA
  • ligaas?
  • Kirjelda DNA polümeraasi tööd ja sünteesi suundi. Millised DNA polümeraasid
  • esinevad inimeses?
  • Mis on telomeerid ja kuidas töötab telomeraas?
  • DNA reparatsiooni kaks peamist mehhanismi
  • Kirjelda transkriptsiooni tsükli osasid ja RNA polümeraasi tööd
  • Millised erinevad RNAd on olemas. Nimeta vähemalt 4
  • mRNA
  • tRNA
  • rRNA
  • miRNA
  • Kirjelda RNA protsessingu kolme peamist osa
  • Millised (valke moodustavate) aminohapete rühmad on olemas?
  • Kirjelda peptiidset sidet
  • Geneetiline kood ja selle lugemine
  • lõpukoodonid
  • Kirjelda valgupeptiidi sünteesi etappe ja tRNA liikumist ribosoomis
  • tRNA kui translatsiooni protsessi läbiviija
  • Mis on polüsoom?
  • Too näiteid antibiootikumidest, mis blokeerivad ribosoomi tööd
  • Tetratsükliin
  • erütromütsiin
  • streptomütsiin
  • klooramfenikool
  • Kuidas toimub valgu moodustumine peale translatsiooni
  • Millised valgu posttranslatiivsed modifikatsioonid esinevad. Nimeta vähemalt 4
  • kovalentne keemiline valkude modifikatsioon
  • šaperone
  • peptiidsideme
  • lagundamine
  • väikeste keemiliste gruppide lisamine
  • hüdrofoobsete rühmade lisamine
  • kõrvalahelate
  • modifikatsioonid
  • Mis on kuumašoki (šaperoonid) valkude ülesanded translatsiooni järgselt. Nimeta
  • olulisemad kuumašoki valgud.z
  • Kuidas toimub valkude lagundamine
  • Kirjelda valkude kahte peamist sekundaarset struktuuri ja sidemeid mille abil need
  • moodustuvad
  • vesiniksidemete
  • vesiniksidemed
  • Iseloomusta valgudomeeni. Too näiteid valkude suuruse ja tertsiaarsete
  • struktuuride kohta
  • Mis on disulfiidsed sidemed?
  • Kuidas tekib funktsionaalne insuliini valk?
  • Kirjelda geeni mõistet, eukarüootse geeni struktuuri ja seda reguleerivaid
  • elemente
  • Nimeta geeni ekspressiooni regulatsiooni tasemeid
  • Kirjelda alternatiivset splaissingut
  • Transkriptsioonifaktorite funktsioon, sidemed DNA-ga, 4 peamist DNA seonduvat
  • struktuuri
  • Üldised transkriptsioonifaktorid
  • Spetsiifilised transkriptsioonifaktorid
  • Kirjelda eukarüootse geeni promootorit ja selle osasid. Enhaanser
  • Epigeneetika mõiste üldkirjeldus
  • Histoonide modifikatsioonid, nende funktsioon ja neid muutvad ensüümid
  • DNA metülatsioon, selle toimumiskohad ja mõju geeni ekspressioonile, CpG
  • saared
  • Metüülitud DNA
  • põhjustab
  • vastupidiselt
  • astetüülimisele
  • geeniekspressiooni
  • pidurdamist
  • Too näide epigeneetilise imprintinguga seotud haigusest
  • Võrdle kromatiini struktuuri poolest eukromatiini ja heterokromatiini
  • Eukromatiin
  • Heterokromatiin
  • Heterokromatiniseerumine
  • miRNA, nende struktuur ja funktsioon
  • Inimese genoom, geenide arv
  • Mutatsioon ja polümorfism
  • Mis on SNP?
  • Inimese Genoomi Projekt
  • Mis on massiivne paralleelne sekveneerimine (massive parallel sequencing)
  • Mida tähendab GWAS
  • Tsütogeneetika kui teadus kromosoomidest
  • tsütogeneetika
  • meetodid;
  • võrdlev
  • genoome
  • hübridiseerimine
  • GIEMSA
  • in situ
  • Võrdlev genoomne hübridisatsioon
  • Inimese kromosoomid, osad, arv
  • Mis on karüotüüp ja kuidas seda tähistatakse?
  • Mitoos, meioos
  • tsütokinees
  • profaasiga (I)
  • metafaasis
  • Kaksikud
  • Kromosoomide peamised aberratsioonid ja arvulised muutused (triploidia
  • trisoomia jne
  • Downi sündroom
  • Translokatsioonid (retsiprookne, Robertsoni, Philadelphia kromosoom) ja
  • inversioonid
  • Retsiprookne translokatsioon
  • translokatsioon kahe mittehomoloogse kromosoomi vahel
  • kus rekombinatsiooniprotsessis geneetilist materjali ei kaotata, st translokatsioon on
  • Robertsioni translokatsioon
  • translokatsioon, kus kaks mittehomoloogset kromosoomi
  • ühinevad ja moodustavad uue üksikkromosoomi
  • Philadelphia kromosoom t(9:22)
  • krooniline müeloidne leukeemia, ph.kromosoom ca 95%
  • patsientidest. Tekib enamasti liitgeen BCL-ABL1, türosiinkinaas, mis on pidevas
  • aktivatsiooni olukorras. Tekib enamasti hematopoieetilises tüvirakus või müeloidses
  • tüvirakus
  • Peritsentriline inversioon
  • inversioon, mis sisaldab tsentromeeri, seega inversiooni on
  • haaratud mõlemad kromosoomi õlad
  • Paratsentriline inversioon
  • inversioon, mis on täielikult ühes kromosoomi õlas ning mis ei
  • haara endasse tsentromeeri
  • Sugukromosoomid ja peamised sugukromosoomide anomaaliad
  • SRY geen
  • X - kromosoomi inaktivatsioon
  • Mendeli seadused
  • Dominantsus, retsessiivsus, kodominantsus, semidominantsus
  • Homosügootsus, heterosügootsus, hemisügootsus
  • Homosügootsus
  • identse
  • Heterosügootsus
  • erineva
  • Hemisügootsus
  • ainult ühe koopiana
  • Sugupuud ja nende põhjal geneetilise riski leidmine
  • Autosomaalne dominantne pärandumine (näide haigusest)
  • Autosomaalne retsessiivne pärandumine (näide haigusest)
  • X - liiteline dominantne ja retsessiivne pärandumine
  • Hemofiiliad kui X - liitelise pärandumise näited
  • Y - liiteline pärandumine
  • Mitokondriaalne pärandumine
  • Uniparentaalne disoomia
  • Hardy - Weinbergi printsiip ja tasakaal
  • printsiibiks
  • Polügeenne pärandumine
  • Multifaktoriaalsed haigused, mõned näited haigustest
  • II tüüpi
  • diabeet
  • Rakumembraani ehituslikud komponendid
  • Membraani lipiidide omadused ja funktsioonid ning seos koolera patogeneesiga
  • amfipaatilised
  • Liposoomid; nende olemus ja kasutusvõimalused
  • Membraani valkude omadused ja funktsioonid
  • Glükokaalüksi mõiste ja põhifunktsioonid
  • glükokaalüks
  • Rakumembraani läbitavus erinevatele madalmolekulaarsete ainetele
  • Transportvalkude põhiklassid
  • Seoselised transporterid ja ATP-käitatud pumbad: olemus, jaotus ja haigusnäited
  • prootonpump, tsüstiline fibroos, ravimite multiresistentsus)
  • coupled transporters
  • symporters
  • antiporters
  • binding cassettes
  • Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande
  • põhimõte
  • Ioonkanalite defektist põhjustatud haiguste olemus ja ioonkanaleid mõjutavad
  • ravimid (lidokaiin)
  • Raku organellid ja nende põhifunktsioonid
  • Rakusisese transpordi põhiliigid
  • Transpordimehhanismid tsütosoolist tuuma, mitokondritesse, peroksüsoomidesse
  • ERi
  • Vesikulaartranspordi
  • põhimõte;
  • sekretoorne
  • endotsütootiline
  • rada
  • toimemehhanismis
  • Golgi
  • kompleksi
  • lüsosoomide
  • olemus
  • funktsioon
  • osalemine
  • vesikulaartranspordis. Lüsosomaalsete haiguste olemus
  • Golgi kompleksi funktsioonid
  • Fagotsütoos, pinotsütoos ja retseptor vahendatud endotsütoos
  • Pidev ja reguleeritud eksotsütoos
  • Eksotsütoosi roll närviimpulsi ülekandel, allergiate tekkel ja tsütotoksilistes
  • Mitokondrite ehitus ja organiseerumine rakus
  • Hingamisahela üldpõhimõte. Kemoosmootne protsess ja ATP süntees.Tsüaniidi
  • toimemehhanism
  • Pruun rasvkude
  • Mitokondrite
  • geneetiline
  • süsteem
  • mtDNA
  • erinevus
  • pärandumine
  • Erinevused
  • maternaalne
  • Mitokondriaalsete haiguste üldiseloomustus. Mitokondrite doonorlus
  • Mitokondrite roll oksüdatiivse stressi ja apoptoosi kujunemisel
  • oksüdatiivne stress
  • apoptoosi
  • Tsütoskelett: olemus, jaotus ja üldised omadused
  • raku kuju ja tugevuse
  • transpordile
  • liikumisele
  • mikrotuubulid 25 nm
  • aktiini filamendid
  • intermediaarsed filamendid
  • Mikrotuubulite spetsiifilised omadused ja funktsioonid (mitoos, intratsellulaarne
  • transport, viburid ja ripsmed)
  • heterodimeere
  • polümeeri
  • spetsiifilised
  • omadused
  • funktsioonid
  • raku
  • liikumine
  • lihaskontraktsioon, koolnukangestus)
  • Põhiliseks
  • funktsiooniks: 1) raku liikumine ruumis
  • lihaskontraktsioon
  • Intermediaarsete filamentide spetsiifilised omadused ja funktsioonid. Seos
  • haigustega
  • Tsütoskeleti mürgid
  • Rakukontaktid: üldiseloomustus ja jaotus
  • Kadheriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid
  • Integriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid.Tähtsus füsioloogilistes
  • protsessides ja haiguste patogeneesis
  • põhifunktsioon
  • Selektiinid ja Ig perekonna adhesioonimolekulid
  • Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus
  • Kanalliidused;nende üldine iseloomustus ja tähtsus
  • Signaliseerivad ühendused; nende üldine iseloomustus ja tähtsus
  • Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus
  • Basaalmembraan: iseloomustus ja funktsioon. Alporti sündroom
  • Ekstratsellulaarse maatriksi (interstitsaalse maatriksi) põhikomponendid ja nende
  • põhiomadused
  • Kollageenid, elastiin ja fibronektiin: nende üldine iseloomustus ja tähtsus
  • Maatriksi metalloproteaasid, seriinsed proteaasid ja proteaaside inhibiitorid
  • Kontsentratsioonide arvutused, lahjenduste tegemine
  • Bradfordi meetod
  • Optiline tihedus
  • Valgu kontsentratsiooni arvutamine optilise tiheduse kaudu
  • DNA eraldamise põhimõte anioon - vahetusega kolonnidel
  • Laktoositalumatuse sümptomite põhjused
  • Laktaasi olemus ja funktsioon
  • Hetero - ja homosügootsus, sügootsuse mõju praktikumi kontekstis
  • Polümorfismi/mutatsiooni erinevus
  • PCR - i etappide kirjeldus
  • PCR - i segu komponendid ja nende roll
  • Restriktaasid, nende funktsioon bakterites ja nende kasutus DNA analüüsimisel
  • DNA - geelelektroforeesi põhimõtted
  • Geeli koostis ja struktuur
  • DNA - markeri kasutus
  • DNA visualiseerimine geelil
  • etiidiumbromiid
  • PIIRSOO OSA
  • Rakutsükkel ja rakutsükli faasid
  • Rakkude jaotus proliferatsiooni järgi: Mitteuuenevad rakud, Potensiaalselt uuenevad
  • rakud, Pidevalt uuenevad rakud. Näited
  • Millistes organites - kudedes rakud paljunevad kiiresti ja millistes aeglaselt?
  • Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid: tsükliinid /Cyclins / ja tsükliinidest
  • sõltuvad kinaasid /Cyclin dependent kinases (Cdk’s). Nende funktsioonid rakutsüklis
  • Tsükliinid ja tsükliinist sõltuvate kinaaside komplekside muutus rakutsüklis
  • Valk p21 kui universaalne inhibiitorvalk. Tema sünteesi regulatsioon ( kuidas p53
  • valk mõjutab seda ekspressiooni)
  • Tuumori supressorvalk p53 ja tema funktsioon rakutsüklis
  • Retinoblastoomi valk pRb ja tema funktsioon rakutsüklis
  • Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon rakutsüklis
  • pRb ja E2F seos rakutsüklis. – vaata 8
  • Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM - CSF12. Milliste katsetega tehti
  • kindlaks tsükliinide ja tsükliinist sõltuvate kinaaside toime rakkudele?
  • Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne - autokriinne
  • neuraalne, kontaktne /contact - dependent
  • Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited
  • Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid
  • Mis on ligand, agonist, antagonist?
  • Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism?
  • Millised ained on signaalideks rakkudele?
  • Signaalmolekulide näited – eelmine küss
  • NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism
  • Milline toime on kasvufaktoritel?
  • Signaalretseptorite tüübid: Ioonkanalite retseptorid, G - valguga seotud
  • retseptorid
  • türosiinkinaasi
  • aktiivsusega
  • retseptorid
  • Millal on G valk aktiivne ja millal inaktiivne?
  • Mis on cAMP ja cGMP, millest nad moodustatakse ja miks ei tohi nende signaalide
  • mõju olla pikaajaline ?
  • Mis on erinevat ja ühist kõigil ensüümretseptoritel?
  • Mis tähendab ensüümretseptori aktivatsioon?
  • seisneb
  • rakusisene
  • signaaliülekanne
  • ja mis tähendab signaali
  • amplifitseerumine?
  • Kuidas rakk reageerib signaalidele? Millise mehhanismi kaudu?
  • Mis mõjutab signaalteedes geeniekspressiooni?
  • Miks on vajalik signaal kiirelt kõrvaldada - inhibeerida?
  • Kuidas inhibeeritakse cAMP ja cGMP kui aktiivsete signaalmolekulide toime?
  • Proto - onkogeenid, Onkogeenid, Tuumori suppressorgeenid
  • Mis on onkoviirused ja retroviiruste onkogeenid ( v - onc)
  • papilloomiviiruse valkude E6 ja E7 näitel
  • Protoonkogeenide funktsioonid rakus
  • Normaalsete tuumori supressorgeenide funktsioonid rakkudes
  • Miks tekivad kasvajarakkudes rakkude proliferatsiooni kontrolli häired
  • Onkogeenid kui dominantsed geenid
  • Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed
  • Onkogeenid kui kasvufaktorid ( sis onkogeen ja PDGF)
  • Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen erb,HER2)
  • Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kui G valk)
  • Onkogeenid kui transkriptsioonifaktorid ( myc onkogeen ja myc valk , E2F kui
  • transkriptsioonifaktor
  • Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide aktivatsiooniteed - mehhanismid: a
  • kaudu c. Aktivatsioon geenide amplifikatsiooni kaudu d. Aktivatsioon retroviiruste abil
  • Burkitti lümfoom, translokatsioon ja c – myc geeni aktivatsioon
  • Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid Leukemia), Translokatsioon
  • ja liitgeeni ning liitvalgu (uudisvalgu) teke. Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr - abl
  • aktiivsuse inhibitor . Onkogeenide seos kasvajate tekkega. Näited onkogeenidest
  • kasvajates
  • Mis on kasvajarakkude metastaseerumine?
  • Rakkude adhesioon, invasioon, proliferatsioon, angiogenees kui tähsad faktorid
  • kasvajarakkude metastaseerumisel
  • Miks on kasvajarakud kasvajakoes tavaliselt geneetiliselt heterogeensed?
  • Kasvajarakkude järjestikused mutatsioonid kui alus kasvajate heterogeensusele

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

194
docx
98
docx
32
doc
83
pdf
94
doc
150
docx
96
doc
18
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto