TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses....................................................
Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA
Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel
tavalistel loomadel on patogeensed mikroobivabadele loomadele. Nende veres on kordades vähem metaboliite. Inimese erinevate kehapiirkondade (naha, mao, suuõõne, soolestiku) mikrobioota tunnused ja selle põhirollid. – Ülemistes kuseteedes pole mikroobe. Naha mikrobioota on harjunud kuiva ning happelise pinnaga, halotolerantsed, toodavad naharasu lipiididest orgaanilisi happeid, mis on bakteritsiitsed. Suuõõnes on palju mikroobe, sülg sisaldab lüsosüümi, mis lüüsib baktereid, bakterid võivad põhjustada hambakaariest ja hambakattu, igemetaskutes elavad anaeroobsed bakterid on võimelised tungima ka epiteelirakkudesse ja sügavamatesse kudedesse, põhjustades nende kahjustusi. Tekib põletikuline protsess hammast ümbritsevates kudedes: igemed veritsevad, hambad hakkavad loksuma jmt. Mao happeline keskkond pärsib bakterite ellujäämist maos. Neist kõige arvukam on Helicobacter pylori, kes osaleb ka maohaavade ja maovähi tekitamises. Ta toodab ureaasi ja tekitab enda
6.Kui suur on bakter kui mikroskoobi suurendus on 1000x. Mida väiksem on rakk seda suurem on eripind. 7.Nimeta kümme ehituslikku ehk morfoloogilist tunnust mida kasut bakterite kirjeldamisel ja nimetamisel, süstematiseerimisel. Raku kuju Agregatsioon Jätkete olemasoli Kapsli olemasolu Raku suurus Gram järgi värvumine Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu Endospooride esinemine ja paiknemine 8.AJALUGU Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama. Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis'el). Gram - bakterite värvumine erinevati. Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja
o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust
................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13
Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas
Kõik kommentaarid