______________ Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiid ja lämmastikoksiid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Happesademed : 1. Kahjustavad otseselt taimede lehti ja nende kaudu taimi tervikuna 2. Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi; selle mõju taimedele on eriti ilmekas 3. Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks : veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda 4. Kahjustavad inimeste tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi 5. Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke.
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi
ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa,
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi.
vaha.Kogutakse taruvaiku, ema mesilase toitepiima ja mürki.putukate kasulikus:siidiliblikas(siid), metsakuklased(hävitavad kahjur putukaid), raisamatjad, lepatriinu(söövad lehetäisi jne)kahjulikud putukad:riidekoi, kirp, voodilutikas, peatäiPutukad ÄmblikudSarnasus:keha katab kitiinkate.keha ja jäsemed on lülistunud.Erinevus1. kolm paari jalgu 1.4 paari jalgu2.hingab trahhesüsteemiga 2.hingab raamatkopsudega3.kolm kehaosa: 3. kaks kehaosa : pearindmik ja tagakehapea, rindmik, tagakeha.Seepia-peajalgsed, kakand- vähid, kimalane- kile tiivaline, pääsusaba-liblikalised,korall-ainuõõnsed,agarik-punavetikas, põisadru- pruun vetikas, tuletael-seen, seinakorp-samblik, silmviburlane-algloom Selgroogsed Selgrootud1.toes 1.keha sees 2.keha pinnal2.närvi-süsteem 2.kõhtmiselt selgmiselt3.vere- ringe 3.suletud 3.avatudNakatumine:solge-kui süüakse maas korjatud ja pesemata puu-ja juurvilju
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed.
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK
Kõik kommentaarid