Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Bioloogia (seened) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pärmseente toidukskuidas paljunevad ja pärmi kasutus?
  • Kuidas neist hoiduda?
  • Kes on samblikud?
  • Mis on tallus ja mis organismides esineb?
Bioloogia-seened #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ats . Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Bioloogia - Seened

hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia

Bioloogia
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus: Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 8. Morgani seadus. Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 9. Kõik seened, näited. !!! Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Bioloogia

populatsioonid. * Ökotoop ­ ala, kus asub biotsönoosi elupaik. * Vastavalt toitumisuhetele jagatakse organismid troofilistele tasemetele. Need, kes on ühel tasemel, tarbivad ainet, mis on teinud läbi sama palju muundumisi. On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus ­ energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem ­ vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug.

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Bioloogia mõisted

bak.rakul. üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Lagundajad-organismid, mis saavad energiat surnud org. lagund., muutes neist pärit keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaan. ühend., mida teised organismid kasutada saavad. Parasitism-looduses esinev org.vaheline suhe, millest üks osapool saab kasu, teine kahju. Majavamm-seen, mis lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada terveid majaseinu ja põrandaid. Tungaltera-kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallukaid, gangreeni ja närvisüs. häireid. S ümbiondid-erinevat liiki org., kes teevad mõlemale kasulikku koostööd. Lämmastiku sidumine-õhulämm. muutmine taimedele omastatavasse vormi ning lämm. viimine aineringesse. Juuremügar-õhulämm. siduvate bakterite ja taimejuurte koostöös kujunevad mügarad taimejuurel, kus taimed saavad eluks vajalikku lämm., bakterid ja süsivesikud. Mükoos-seente poolt põhj haigus loomadel, sh inimestel.

Bioloogia
thumbnail
11
rtf

Bioloogia konspekt

Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened ­ muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Bioloogia mõisted

17. Komplimentaarsus printsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. (DNA: A=, C=_G ; RNA: A=U, C=_G) 18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvates struktuuriühikutest.(looduslikud polümeerid nt, merevaik, tselluloos) 19. Monomeer- keemiline aine, mis suhtelislt kergesti moodustab polümeersed molekule. 21. Seente plajunemine. Seened on heterotroofid, paljunevad enamasti eostega. Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust. 22. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Bioloogia SH

-) Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. -) Ülessanne = kaitsefunktsioon ja tugistruktuur. * Vakuoolis on veevarud. * Turbor ­ rakusiserõhk. * Kloroplastist, leukoplastid esinevad ainult taime rakus. * Loomarakule on omane tsentrosoom (esineb ka mõnes seenes) ­ osaleb raku jagunemisel. Seenterakk * Hüüf ­ seeneniit. * Mütseel ­ niidistiku kogu. * Mükoriisa ­ seene juur. * Heterotroofid ­ tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet. * Seened paljunevad eostega. * Seened elavad taimedega sümbioosis ja nad on ka olulised lagundajad. * Seeni kasutab toiduainetetööstus (juustude, veinide, õllede tegemisel), meditsiinid (antibiootikumideks). * Seened võivad põhjustada paljusi tervisehädasid ­ kõige levinum on seenemürgitused (suhteliselt efektiivsed). -) Lisaks on ka igasugused nahahaigused (küüned, pigmendilaigud). * Seened toodavad mükotoksiine ehk seenemürke. * Valgud hakkavad 70oC juures denatureerima. Bakterid

Bioloogia
thumbnail
12
docx

Bioloogia - rakk

 Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused:  Eukarüoot ehk päristuumne  Prokarüoot ehk eeltuumne  Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet  sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest  biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet  Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks  Mütseeli ehk seeneniidistik  Üherakuline seen ntks pärmiseen  Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus  Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel  Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud  Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine  Eoste abil (enamikel)  Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune)

Bioloogia



Lisainfo

Bioloogia (seened) mõned küsimused ja vastused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun