50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KarmenT
Õppematerjali autor
Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned
Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned
kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu
Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam. · Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides. Suur vereringe · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks.
VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30
Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea *Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta 3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.
Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid