See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7
See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17
See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8
põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus 2- keskmine looduskaitseväärtus
organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus: Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse Kaitsealade loomine Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis: Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse
organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus: Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse Kaitsealade loomine Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis: Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse
- looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus - loodusmälestiste kaitse üksikobjektide kaitse - kaitsealade loomine - bitoopide, elupaikade kaitse - looduskaitse väljaspool kaitsealasid Looduskaitse arenguetapid Eestis. ·... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; ·1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; ·1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; ·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu"; ·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu".
Kõik kommentaarid