Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biokeemilised aineringed ökosüsteemides (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Biokeemilised aineringed ökosüsteemides #1 Biokeemilised aineringed ökosüsteemides #2 Biokeemilised aineringed ökosüsteemides #3 Biokeemilised aineringed ökosüsteemides #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragen Õppematerjali autor
geoloogiline aineringe, bioloogiline aineringe, süsiniku ringe

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

lagundajatele Toiduahela I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid Toiduvõrgustik – erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks, toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega (taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat) 9. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe. Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi Põhibioelemendid Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende

Ökoloogia
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

· Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus ­ fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus ­ neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus ­ väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. · Fotosüntees ­ taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast.

Ökoloogia
thumbnail
36
doc

Ökoloogaia lühikonspekt

• Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus • Nähtav valgus – fotosüntees, nägemine • Infrapunane kiirgus – neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri • Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone • Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. • Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast.

Ökoloogia
thumbnail
18
doc

Ökoloogia lühikonspekt

· Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus ­ fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus ­ neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus ­ väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D- vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. · Fotosüntees ­ taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast.

Ökoloogia
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

Kui hinnata bakterite liigirikkust suurel skaalal, siis hes jrves vib olla kuni 8000 erinevat bakteri liiki, terves maailmameres 2x106 liiki ja hes tonnis mullas 4x106 liiki. ning vastavalt sellele suureneb ka mitmekesisus. Seega on vihmametsade mulla mikroobikoosluse mitmekesisus tunduvalt suurem kui lejnudjoonisel esindatud kooslustel. Costa Rica liblikate mitmekesisus on lhedane inimese suu mikroobikoosluse liigilise mitmekesisusega. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2. AINERINGE Aineringe, ainete ringkik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna vi eri geosfride (atmo-, hdro-, lito- ja biosfri) vahel. A-e philised energiaallikad on Pikese kiirgus ja Maa sisejud. Biogeokeemiline tskkel on biosfris nii looduslike kui ka inimtekkeliste ssteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. B. t-i liikumapanev jud on Pikese energia ning sellel phinev elusaine tegevus. B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B.

Mikrobioloogia
thumbnail
10
docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse-

Keskkonnakeemia
thumbnail
76
ppt

TSÜKLID loeng

ühendeid ­ SO2, erinevad tahked osakesed + juba mainitud osooni prekursorid. Osoon põhjustab inimesel hingamisteede põletikke ja kahjustab kopse. Tekivad köha, hingamisraskused, astmahood; hingamisteede- ja südamehaiguste põdejail võib mõjuda surmavalt. EL-s on osoon igal aastal rohkem kui 20000 inimesele surma päästikuks. Suurimad ühe tunni vältel mõõdetud osooni kontsentratsioonid 2004 aasta suvel (04.-09.) Geoloogiline aineringe Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring ­ murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. Geological or rock cycle ­ the series of events in which a rock of one type is converted to one or more other types and then back to the original type. : . ­ . Geoloogiline aineringe Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
9
docx

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinendtidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanded Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

tipsuuu profiilipilt
tipsuuu: kahjuks ei sobi mulle :(
14:27 30-12-2009
v0lc0m profiilipilt
Peeter Puristaja: Jah aitas küll :)
18:52 14-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun