Biokeemia (4)

5 VÄGA HEA
 
Biokeemia
1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega.
Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette
uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma
seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast
Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale,
farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale
jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele.
2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis
Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi
hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas:
· Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende
kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid
· Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad
biofunktioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+, Na+, Mg2+. K+, Cl-)
· Essentsiaalsed mikroelemendid; Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B,
As, hädavajalik mikrobiogeensete elementide miinimum.
3. Aminohapped: omadused, klassifikatsioon
Omadused: Karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja
karboksüülrühma.
Aminohappe funktsionaalsed rühmad võivad liita või loovutada H+ iooni ja omandada seega
laengu(sõltuvalt lahuse pH-st)nõrgad puhvrid. Käituvad polüelektrolüütidena, omavad pI,
annavad -COOH ja -NH2 jaoks iseloomulikke reaktsioone.
Optiliselt aktiivsed. Omab L- ja D-isomeerseid vorme. Eukarüootides on totaalne enamik L-
vormis.
Ühe aminohappe COOH ja teise aminohappe NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside.
Vesilahustes amfoteersed.
Polaarsetes lahustites lahustuvad (vesi, etanool), kuid ei lahustu apolaarsetes lahustites
(benseen jt).
Klassifikatsioon: Inimkeha valkudes leiduvate põhiaminohapete levinuim klassifikatsioon
baseerub radikaali polaarsusel ja laengul füsioloogilise pH juures.
Lisaks võib grupeerida järgnevalt:
· Happelised (Asp, Glu), aluselised (Lys, Arg, His) ja neutraalsed AH (kõik ülejäänud)
· Aromaatsed AH (Phe, Tyr, Trp, His)
· Hüdroksüaminohapped (Ser, Thr)
· Väävlitsisaldavad AH (Cys, Met)
· AH amiidid (Asn on aspartaadi amiid ja Gln on glutamaadi amiid)
· Tsüklilised AH (Pro, Phe, Tyr, Trp, His; NB! Pro on sisuliselt võttes iminohape)
· Asendamatud ja inimkehas sünteesitavad AH (asendatavad)
4.Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomorganismis
· Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast
· Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse
· Peptiidside aminohappejääkide vahel
· Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon
· Omavad aktiivalasid ligandi sidumiseks
Funktsioonid:
a) Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni
b) Ehitusliku funktsiooni
c) Transport funktsiooni
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Biokeemia #1 Biokeemia #2 Biokeemia #3 Biokeemia #4 Biokeemia #5 Biokeemia #6 Biokeemia #7 Biokeemia #8 Biokeemia #9 Biokeemia #10 Biokeemia #11 Biokeemia #12 Biokeemia #13 Biokeemia #14 Biokeemia #15 Biokeemia #16 Biokeemia #17 Biokeemia #18
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
164 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minu_teine Õppematerjali autor

Lisainfo

Kordamisküsimuste vastused biokeemia eksamiks
biokeemia areng , lipiidid , süsivesikud , aminohapped , valgud , vitamiinid , seedimine , liha biokeemia

Mõisted

Sisukord

  • Biokeemia
  • Vahad

Teemad

  • Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega
  • Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis
  • Aminohapped: omadused, klassifikatsioon
  • nõrgad puhvrid
  • amfoteersed
  • Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomorganismis
  • Valkude primaarstruktuur, valgu süntees
  • Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid
  • Sekundaarstruktuur
  • Tertsiaarstruktuur
  • Kvaternaarstruktuur
  • Valgumolekulide aluselised ja happelised omadused. Valkude isoelektriline täpp
  • Valkude füüsilis-keemilised omadused. (lk. 64)
  • laeng
  • Lahustuvus veres ja veresoola lahustes
  • Madal difusioonikiirus
  • amfoteersed ühendid
  • puhverdusvõime
  • võime denatureeruda
  • Renaturatsioon
  • Püsivus
  • Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime
  • Makromolekulaarsus
  • Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64)
  • Lihtvalgud
  • Liitvalgud
  • Kromatograafia. Elektroforees
  • Nukleotiidid
  • RNA: ehitus, funktsioon
  • tRNA
  • DNA: ehitus, funktsioon
  • Desoksüribonukleiinhape
  • Ensüümid: üldiseloomustus, klassifikatsioon, funktsioonid. (Lk. 118)
  • Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümaktiivsus, aktiivtsenter, koensüüm
  • Ensüümreaktsioonide kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist, keskonna pH
  • st ja temperatuurist
  • I järku ensümaatilise reaktsiooni kineetika. Michaelise konstant
  • Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid. Ensüümide lokalisatsioon rakus
  • Isoensüümid. Isoensüümspektrite kasutamine diagnostikas
  • Süsivesikud (sahhariidid): üldiseloomustus, loomorganismi mono-, di- ja
  • polüsahhariidid
  • Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid
  • taimedes
  • leidub neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%
  • Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid
  • lihtlipiidid
  • s.o glütserooli ja RH estrid
  • liitlipiidid
  • Rasvas lahustuvad vitamiinid
  • Vees lahutsuvad vitamiinid
  • Vitamiinide seos ensüümidega
  • Hormoonid ja hormonoidid: üldiseloomustus, toimemehhanism
  • Antibiootikumid ja nende toime
  • Aine – ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni – ja
  • dissimilatsioonietapid
  • Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid
  • Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine
  • Sahhariidide tähtsus toitumisel
  • Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees
  • Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel
  • Püruvaadi oksüdatiivne dekarboksüülumine. Trikarboksüülhapete tsükkel
  • Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus
  • Sahhariidide biosüntees
  • Bioloogiline oksüdatsioon. Hingamisahela ensüümid. Oksüdatiivne fosforüülimine
  • Lipiidide tähtsus toitumisel. Lipiidide muundumine seedetraktis, sapi tähtsus
  • seedimisel
  • Glütserooli ja rasvhapete oksüdatsioon kudedes. Rasvhapete beeta-oksüdatsioon
  • Rasvhapete ja triglütseriidide biosüntees. Atsidoos ja ketoos
  • de novo
  • Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus
  • Arahhidoonhape. Prostaglandiinid
  • Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organimis
  • lämmastikubilanss
  • Aminohapete üldine ainevahetus
  • Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel
  • Roiskumine
  • Ammoniaagi eemaldamine organismist
  • Valkude biosüntees
  • Nukleiinhapete ainevahetus
  • Vee- ja mineraalainevahetus
  • Ainevahetuse põhiradade vahelised seosed
  • Lihaskoe biokeemia: keemiline koostis, kontraktsiooni mehhanism
  • Piima ja muna biokeemia
  • Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral
  • Biomembraanid. Transport läbi membraani
  • Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused
  • polymerase chain reaction

Kommentaarid (4)


lammas9: Materjal vastas ootustele, kuna sisaldas ammendavaid vastuseid kõikidele vajalikele küsimustele. Tänud.
19:52 20-05-2012

Robert Ginter: Paar väikest viga on, kuid täiesti kasutatav materjal.
09:14 06-01-2016

-huviline-: Kvaliteetne abimaterjal.
19:04 18-05-2012


Sarnased materjalid

16
docx
26
docx
42
docx
29
doc
17
docx
12
pdf
132
pdf
48
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto