Biokeemia kardamisküsimuste vastused (3)

5 VÄGA HEA
 
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon
rakust väljas).
G = RTln
2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia
muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne.
a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne
3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige
kiirem? (erinevad ühendid)
a) glükoos b) H2O c) Na+
Na ­ aeglane
H2O ­ kiire
Kiiresti ­ hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne
Kõige aeglasemad ­ ioonid
4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon
rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali.
G = RTln + ZFoutin
Z ­ laengute arg
F = 96500 C/mol
outin = in ­ out tüüpiline väärtus rakkudes ­0,1 V (sees on neg. kui väljas.)
5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse?
a) 0 V b) + 0,1 V c) ­ 0,1 V
6. Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja). Milline on
K+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([K+]sees/[K+]väljas) tasakaaluolekus ja kummal pool
membraani on K+ kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud)
Tasakaaluolekus: =
7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab
selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine
transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud)
8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks
kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud
tasakaaluolekusse?
9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab:
a) luua membraanile aine kontsentratsiooni gradienti
b) transporditava aine akumuleerumist rakus (läbilaskvus suureneb)
c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani
(sama küsimus ka pooride vahendatud passiivse transpordi kohta)
10. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse
kanaleid. Kas tulemuseks on:
a) mürkide selektiivne liikumine rakku
b) ainete valimatu liikumine läbi rakumembraani
c) toitainete selektiivne liikumine rakust välja
11. Milline väide on sobivaim. Pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt
kiirendatud juhul kui temperatuur on:
a) kõrgem kui membraani faasiülemineku temperatuur
b) madalam kui membraani faasiülemineku temperatuur
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Biokeemia kardamisküsimuste vastused #1 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #2 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #3 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #4 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #5 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #6 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #7 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #8 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #9 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #10 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #11 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #12 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #13 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #14 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #15 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #16 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #17 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #18 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #19 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #20 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #21 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #22 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #23 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #24 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #25 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #26 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #27 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #28 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #29 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #30 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #31 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #32 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #33 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #34 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #35 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #36 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #37 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #38 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #39 Biokeemia kardamisküsimuste vastused #40
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
203 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maria255 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Transferaasid
  • Oksüdareduktaasid
  • Hüdrolaasid
  • Lüaasid
  • Isomeraasid
  • Ligaasid
  • Veeslahustuvad
  • Rasvlahustuvad
  • Püridoksaal fosfaat
  • Diatsüülglütserool
  • Vastus
  • Muutus ΔH
  • Endotermiline reaktsioon
  • Eksodermiline reakts
  • Vastus
  • Ümbritseva keskkonnaga tasakaalus olev organism on surnud organism!
  • Isevooluline kui
  • ΔGº/RT
  • Glükoos-6-fosfaati
  • [ATP]
  • / [GTP]
  • [ADP]
  • Vesiniksideme energia
  • valentne
  • -sidet
  • Neutraalne
  • Happeline
  • Aluseline

Teemad

  • Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
  • kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon
  • rakust väljas)
  • Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia
  • muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne
  • Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige
  • kiirem? (erinevad ühendid)
  • Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
  • rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali
  • Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse?
  • Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja). Milline on
  • ioonide kontsentratsioonide suhe ([K
  • väljas
  • tasakaaluolekus ja kummal pool
  • membraani on K
  • kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud)
  • ATP hüdrolüüsi ΔG on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab
  • selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine
  • transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud)
  • Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks
  • kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud
  • tasakaaluolekusse?
  • Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab
  • Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse
  • kanaleid. Kas tulemuseks on
  • Milline väide on sobivaim. Pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt
  • kiirendatud juhul kui temperatuur on
  • Joonistage graafik, mis esitab aine transpordi kiiruse sõltuvuse membraanil esinevast
  • aine kontsentratsiooni gradiendist. Kujutage graafikul passiivsele transpordile ja
  • vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver
  • Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat
  • sekundaarne aktiivne transport
  • Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti
  • toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na
  • iooni sisenemisele rakku. Tegemist on
  • Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust
  • väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid)
  • Tagurpidi töötav ioonpump
  • Erütrotsüütides on summaarne O
  • kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke
  • ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O
  • liikumisele erilist
  • takistust. Kuidas see võimalik on?
  • Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet
  • Millised väited on õiged? Katalüsaator
  • Katalaas katalüüsib vesinikperoksiidi lagundamist. Kas katalaasi hulk reaktsiooni
  • käigus
  • katalüsaatorid reaktsiooni käigus ise ei muutu!
  • Ensüüm katalüüsib pöörduvat reaktsiooni A ↔ B. Mis hakkab toimuma ensüümi
  • lisamisel aine B lahusele?
  • Vaatame pöördumatut reaktsiooni A → B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A
  • kontsentratsiooni kaudu?
  • Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist?
  • Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks
  • EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite
  • kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud?
  • Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka
  • tasakaalukonstandi kohta)
  • tasakaalukonst
  • Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus
  • antud järgmise seosega [A] = [A]
  • kus[A]
  • on lähteaine algkontsentratsioon ning
  • reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi
  • kaudu?
  • Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg?
  • Reaktsiooni A ↔ B tasakaalukonstant on 1000. Mida see meile ütleb?
  • Pöördumatu reaktsiooni poolestusaeg on 10 min. Hetkel kui reaktsioon on käinud 1
  • tunni on lähteaine kontsentratsioon 10 mM. Milline on lähteaine kontsentratsioon, kui
  • reaktsioon on käinud 1 tund ja 20 min
  • Reaktsiooni A ↔ B tasakaalukonstant on 1 ja reaktsiooni C ↔ D tasakaalukonstant on
  • Milline väide on õige?
  • Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek?
  • Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant
  • Katalüsaator
  • Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat
  • energeetilist barjääri
  • Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi
  • füsioloogilises pH vahemikus)
  • Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse
  • katalüüsi
  • Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi
  • Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on
  • komplementaarne;
  • Mida võimaldas seletada Fischeri „luku ja võtme” hüpotees?
  • Seriin proteaasid
  • Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja
  • ühikud
  • Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla
  • erinevad ühikud)
  • Millised väited on õiged Michaelise konstandi (K
  • kohta
  • Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (k
  • Millele vastavad V
  • alltoodud graafikul?
  • Eelneval joonisel on toodud ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiiruse sõltuvus substraadi
  • kontsentratsioonist. Andke hinnang, kui suur võiks olla ensüümi K
  • vastava substraadi
  • jaoks ja reaktsiooni piirkiirus (koos ühikutega). (võivad olla erinevad joonised)
  • Milline põhimõtteline erinevus on olukordadel, kus ühend A on tasakaaluolekus või
  • statsionaarses olekus?
  • Ensüüm-substraat kompleks on statsionaarses olekus. Mida see meile ütleb?
  • Ensüüm-substraat kompleks on tasakaaluolekus. Mida see meile ütleb?
  • Kuidas leiaksite joonisel toodud graafikult ensüümkatalüüsitava reaktsiooni V
  • ensüümi K
  • substraadi jaoks?
  • Kirjeldage lineaarse regressioonanalüüsi põhimõtet
  • Kuidas on ensüümkatalüüsitava reaktsiooni piirkiirus seotud koguensüümi
  • kontsentratsiooniga (valem)?
  • Ensüüm on võimeline kasutama kolme alternatiivset substraati A, B ja C. Ensüümi
  • väärtused substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 10
  • ja 0,1 M
  • Reastage substraadid alustades ensüümi jaoks kõige parema substraadiga
  • Ensüümi K
  • substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 0,1 M, 10 μM ja 0,1 mM. Reastage
  • substraadid alustades ensüümiga kõige tugevamini seostuvast substraadist
  • Milline väide on õige konkurentse inhibiitori kohta? Konkurentne inhibiitor
  • Konkurentse inhibiitori juuresolekul määratud ensüümi K
  • substraadi jaoks on tegeliku
  • väärtusega võrreldes
  • Konkurentse inhibiitori juuresolekul määratud ensüümi katalüütiline konstant on
  • tegeliku k
  • Pöörduva inhibitsiooni puhul moodustab inhibiitor ensüümiga
  • Pöördumatul inhibitsioon
  • Kas katalüsaatorimürkideks nimetatakse pöörduvaid või pöördumatuid inhibiitoreid?
  • Miks toimivad pöördumatud inhibiitorid tihtipeale organismide jaoks mürkidena ja
  • mõjuvad hukatuslikult juba väga väikestes hulkades?
  • Ühendid A, B ja C on ensüümi jaoks konkurentsed inhibiitorid K
  • väärtustega vastavalt
  • M, 0,1 mM ja 10 nM. Reastage inhibiitorid alustades kõige tugevamast inhibiitorist
  • Märkige ära milline joonisel toodud katseseeria on mõõdetud konkurentse inhibiitori
  • juuresolekul ja milline puudumisel?
  • Märkige ära milline joonisel toodud katseseeria on mõõdetud konkurentse inhibiitori
  • Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid?
  • Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid?
  • Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad
  • molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone?
  • Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad?
  • Veeslahustuvad
  • Rasvlahustuvad
  • Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad?
  • Millised koensüümid on kujutatud joonisel?
  • Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid?
  • Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav
  • koensüüm
  • Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel?
  • Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks
  • molekuliks elu varases evolutsioonis?
  • Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks?
  • Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil?
  • Ensüümi K
  • substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on
  • Substraadi kontsentratsioon rakus kasvab 20 μM -lt 40 μM-ni. Milline võiks olla
  • substraadi suhtes, et eeltoodud substraadi kontsentratsiooni kasvuga kaasneks
  • kõige suurem reaktsioonikiiruse kasv?
  • Ensüümi K
  • substraadi jaoks on 1,0 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on 70 mM
  • kas sellistes tingimustes on võimalik efektiivne regulatsioon substraadi tasandil?
  • Põhjendage. (võivad olla erinevad arvud)
  • Rakus toimib biokeemiline rada A → B → C → D → E
  • Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A → B katalüüsivat
  • ensüümi?
  • Kuidas võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu? Märkige
  • juurde millise ühendi poolt ja kuidas peaks antud metabolismirada reguleerima
  • Rakus on tegemist harukohta sisaldava metabolismirajaga. Rakul on vaja ühendeid F ja
  • I võrdsetes hulkades. Milliste ühendite poolt ja milliseid etappe peaks tagasiside kaudu
  • inhibeerima ja aktiveerima, et saavutada olukord, kus F ja I esineksid võrdsetes hulkades ja
  • samuti oleks kontrollitud F + I summaarne hulk rakus?
  • Millised väited on õiged allosteerilise ensüümi kohta? Allosteeriline ensüüm
  • Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm
  • seob oma substraati positiivse kooperatiivsuse alusel
  • Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi
  • kineetikale
  • Milleks on vajalik O
  • kooperatiivne seostumine hemoglobiinile?
  • Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis
  • Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale?
  • Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad
  • aminohapped)
  • Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid?
  • Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel?
  • Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu?
  • Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid?
  • Mis asi on sekundaarne signaalmolekul?
  • Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet?
  • Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul? (erinev valik)
  • küsimuses võib esineda üks kolmest sekundaarsest signaalmolekulist: cAMP
  • diatsüülglütserool ja inositool-1,4,5-triofosfaat)
  • Joonistage RNA koostisesse kuuluva monosahhariidi struktuur (ka DNA kohta)
  • Milline suhkur kuulub DNA koostisesse (ka RNA kohta)?
  • RNA
  • Joonistage DNA ahelas nukleotiidijääke ühendav keemiline side (ka RNA kohta)
  • Kas DNA on füsioloogilise pH juures
  • Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse (kõik
  • neli NMP-d ja neli dNMP-d)?
  • Guanosiin( 5´monofosfaat.)
  • Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5
  • erinevat)
  • Pürimidiin; tsütosiin
  • adeniin(püriin) guaniin(püriin)
  • tümiin(pürimidiin)
  • Urasiil(pürimidiin)
  • DNA – A,G,C,T
  • RNA – A,G,C,U
  • N-alus +suhkur = nukleosiid
  • Adeniin – adenosiin; guaniin – guanosiin; tsütosiin – tsütidiin; tümiin – tümidiin;
  • urasiil – uridiin
  • Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud
  • Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor?
  • Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA
  • Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus (võivad olla erinevad
  • järjestused)
  • Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine?
  • Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme
  • vesiniksideme vahendusel?
  • Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama
  • küsimus ka RNA kohta)
  • Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA
  • kohta)
  • Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka
  • RNA kohta)
  • Milline oligonukleotiid omab kõrgemat „sulamistemperatuuri”
  • Miks?
  • Mitu aluspaari tuleb ühe B-DNA heeliksi pöörde kohta?
  • Ligikaudu mitut aluspaari sisaldab inimese genoom?
  • Miks sisaldab enamikust organismidest eraldatud DNA ligikaudu võrdsel hulgal A ja T
  • ning G ja C nukleotiide?
  • Kas üheahelaline nukleiinhape võib omada primaarstruktuurist kõrgemat järku
  • struktuuri?
  • spetsiifiliste aluspaaride
  • Joonistage võimalik kõrgemat järku struktuur, mille antud oligonukleotiid võib
  • moodustada. (erinevad järjestused)
  • Mis on valgu monomeerideks?
  • Valiin
  • türosiin
  • β-alaniin
  • Joonistage α-aminohappe üldine struktuur
  • Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20
  • hulgast)
  • Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet
  • Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet?
  • Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20
  • hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge
  • väärtusest
  • Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20
  • Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine?
  • Kas peptiidside on oma olemuselt
  • Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud?
  • Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa?
  • Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete
  • järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad
  • aminohapped)
  • asparagiin
  • Tsüsteiin
  • isoleutsiin
  • lüsiin
  • Asn-Cys-Ile-Lys
  • Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine
  • Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine
  • Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid)
  • Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng
  • pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid)
  • ribosoom ühte keskmist valku?
  • Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi
  • energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda
  • rohkem energiat?
  • kindla aminohappe järhestusega valgus
  • Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi
  • fosforüleerimine toimub enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse?
  • Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil?
  • Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? Põhjendage
  • Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis. (võivad olla
  • erinevad aminohapped)
  • Histidiin
  • fenüülalaliin
  • Näidake (noolega) milliste sidemete ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba
  • pöörlemine
  • Vabapöörlemine on võimalik kahe sideme ümber
  • Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri
  • elemente?
  • Mitu aminohappejääki tuleb keskmiselt ühe α-heeliksi pöörde kohta?
  • Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri
  • stabiliseerimisel?
  • Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud
  • on venivam? Põhjendage
  • Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte
  • seinte ja imetajate kontide kohta)
  • Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri?
  • Märkige iga aminohappe nimetuse juurde kas aminohape paikneb eelistatult
  • valgumolekuli pinnal või sisemuses? (võivad olla erinevad aminohapped)
  • Mis on domeen?
  • Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik
  • informatsioon?
  • Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage
  • Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist?
  • Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad?
  • Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne
  • ga?
  • Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust
  • Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine?
  • Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi?
  • Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata
  • rasvhapped?
  • Millised toodud ühenditest on rasvhapped?
  • Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine
  • kohta)? (erinevad ained)
  • Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad
  • ühendid)
  • Mida pikem CH ahel, seda kõrgem sulamistemp
  • Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks?
  • Millised toodud ühenditest on lipiidid?
  • Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni?
  • Joonistage rasvamolekuli üldine struktuur
  • Miks ühinevad vette segatud taimeõli tilgad suuremateks tilkadeks?
  • Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus
  • Millises toodud toiduainetest on küllastamata rasvade osakaal kõige suurem?
  • Millise süsinikuaatomite arvuga rasvhappeid võib looduslikes rasvades kõige suurema
  • tõenäosusega kohata?
  • Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid?
  • Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid?
  • Fosfolipiid
  • Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid?
  • Sfingolipiid(sfingomüeliin)
  • Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige
  • madalama faasiülemineku temperatuuriga?
  • Miks on küllastumata rasvhapete baasil moodustunud fosfolipiidide poolest rikastel
  • membraanidel madalam faasiülemineku temperatuur?
  • Milline toodud molekulidest võiks olla kolesterool?
  • Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon?
  • Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)?
  • Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon?
  • Kas transmembraanne valk on
  • Mida tähendab membraanilipiidide „flip-flop” ?
  • Miks on membraanlipiidide „flip-flop” aeglasem kui lateraalne difusioon?
  • Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata?
  • (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem?
  • Kas valgu membraani läbiv osa on rikas
  • mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks
  • elusrakus
  • SAMA
  • Endotermiline reaktsioon
  • Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks
  • veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks?
  • Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (
  • < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine?
  • Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine
  • Kuidas see võimalik on?
  • Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama?
  • ΔG = ΔH -TΔS
  • ΔH
  • Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises
  • Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala?
  • Termodünaamika teine seadus väidab – isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades
  • saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga
  • vastuollu minemist?
  • Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem
  • ühikud)?
  • ΔG = ΔH -TΔS
  • ΔG[kJ/mol] ; ΔH[kJ/mol]; T[K]; ΔS[kJ/mol*K]
  • Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete
  • kontsentratsioonidega (valem, ühikud)?
  • Milline on isevoolulise reaktsiooni
  • märk?
  • Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat ↔ dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud
  • tasakaalu. Milline on reaktsiooni
  • märk sellel hetkel?
  • Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni
  • kiirus?
  • Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus
  • temperatuuri tõustes, kui
  • Reaktsiooni
  • ΔGº
  • on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni kiirus?
  • Milline on seos
  • ja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud)?
  • K = e
  • ΔG[kJ/mol] ; T[K]; R=8,314[J/K*mol];
  • Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat ↔ fruktoos-6-fosfaat
  • on +1,7 kJ/mol. Kas
  • tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6-fosfaati?
  • Põhjendage
  • J/ mol /(8,314 J /K mol 298K))
  • = 0,504 = ([F6P]/[G6P])
  • Reaktsiooni: ATP + H
  • O ↔ ADP + fosfaat
  • on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni
  • ADP + fosfaat ↔ ATP + H
  • väärtus?
  • kJ/mol
  • Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem?
  • Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis
  • Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille
  • on -45
  • kJ/mol kui kasutegur on 60%?
  • Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest
  • valem, ühikud)?
  • Kas Na
  • ja CH
  • vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis?
  • Kas atsetooni (CH
  • ja CH
  • vahel on võimalik tugeva vesiniksideme
  • moodustumine?
  • Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest?
  • U = k D
  • energia; r = kaugus [m]; D =
  • = 1/(4π ε
  • vaakumi dielektriliseks läbitavuseks
  • 85x10
  • Kas Na
  • ja Cl
  • liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat?
  • vähenemist
  • Kulub
  • Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus?
  • Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks
  • vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures
  • Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste
  • vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks?
  • Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius?
  • Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit?
  • Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius?
  • Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga
  • ºC juures?
  • Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna
  • soojusliikumise energiaga 25ºC juures?
  • Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul
  • Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng?
  • Mida tähendab, et molekul on polariseeritav?
  • polariseeritavateks
  • Mida tähendab indutseeritud dipool?
  • indutseeritud dipooliks
  • Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)?
  • fikseeritud suurused
  • Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia?
  • Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina
  • valentne
  • ühevalntne
  • sidet
  • veel
  • Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi?
  • Miks peavad valgud olema makromolekulid?
  • Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus?
  • Mingi kindla kujuga objekti pindala ja ruumala suhe on sõltuv objekti suurusest
  • Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 μm. ATP kontsentratsioon
  • rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus?
  • Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 μm
  • Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi
  • kontsentratsioon bakterirakus?
  • Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur?
  • Miks lahustuvad ioonid vees hästi?
  • Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi
  • lahustumist vees?
  • Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees?
  • Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees?
  • Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas?
  • Oletame, et vesi käituks analoogselt enamiku keemiliste ühenditega ja omaks tahkes
  • faasis suuremat tihedust kui vedelas – millised tagajärjed oleks sellel elu eksisteerimise jaoks
  • Maal?
  • Kas vedelas olekus on võimalik vesiniksidemete moodustumine veemolekulide vahel?
  • Mida tähendab amfipaatne molekul?
  • Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses?
  • Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses?
  • vesiikulid
  • Milline on CH
  • COOH konjugeeritud alus?
  • H
  • Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
  • Kas neutraalses lahuses on [H
  • ]/[OH
  • On antud suhe [H
  • Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses?
  • pH = -log [H
  • Milline on füsioloogiline pH vahemik?
  • On antud hapete
  • väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi
  • Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega)
  • lahendus c-le
  • Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte
  • ning lahuse pH vahel (esitage valem)?
  • V
  • Fosforhappe(H
  • väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav
  • ioniseerituse vorm pH = 10,2 juures?
  • Millise pK
  • väärtusega hape sobib kõige paremini pH = 6,80 puhvri valmistamiseks
  • miks?
  • Kas HCl baasil on võimalik valmistada puhverlahust? Põhjendage
  • Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt?
  • Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või
  • madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage
  • Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks?
  • Milline funktsionaalrühm, on sahhariidides kõige arvukam?
  • Mitu süsinikuaatomit on
  • Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
  • Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthy projektsioon)
  • Tunda ära tsüklilise struktuuri alusel ja anda nimetus (ka õige anomeer)
  • Joonistage glütseeraldehüüdi ja dihüdroksüatsetooni struktuur
  • VÕI
  • Märkige toodud molekulides esinevad kiraalsed süsinikuaatomid
  • Millised toodud struktuuridest on furanoosid?
  • Püranoos
  • furanoos
  • püranoos
  • Millised toodud struktuuridest on püranoosid?
  • Püranoos
  • püranoos
  • Glükosiidse sideme hüdrolüüsi ΔGº = -15 kJ/mol. Kuidas on võimalik oligo- ja
  • polüsahhariidide esinemine vee keskkonnas?
  • Kas toodud struktuuride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete
  • katkemiseta?
  • Konformatsioonilised isomeerid
  • Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid?
  • Derivaat
  • Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast – maltoos, tsellobioos
  • laktoos või sahharoos)
  • Laktoos
  • Maltoos
  • Tsellobioos
  • Sahharoos
  • Veel vorme
  • Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad
  • disahhariidid)?
  • maltoos
  • Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid? (üks kolmest polüsahhariidist
  • tärklis, tselluloos või kitiin)
  • Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina?
  • Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm?
  • Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid?

Kommentaarid (3)


uku25: Oli abiks
00:02 16-09-2012

Kärt Erikson: Väga hea
23:15 12-02-2014

Jana69: Hea.
11:17 17-02-2014


Sarnased materjalid

32
doc
23
docx
24
docx
937
pdf
66
docx
147
docx
528
doc
1072
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto