Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused (0)

5 Hindamata
 

Kordamine biokeemiaks.

1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia - teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega
toimuvatest reaktsioonidest
Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega,
metabolismiga.
Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale,
farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale,
geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele.

2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid - C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink , vask, mangaan ,
koobalt , jood jne, ja makroelemendidkaltsium , naatrium , kaalium , magneesium ,
kloor .

3. Inimkeha aminohapped Aminohapped - karboksüülhapete derivaadid , mis sisaldavad vähemalt ühte amino-
ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja
asendatavad . Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide
sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude
signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis.
Proteinogeensed aminohapped:
Tavaliselt jaotatakse radikaali järgi: apolaarne R-grupp, apolaarne aromaatne R-grupp, polaarne laenguga R - grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka
happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja
hüdroksüaminohapped.
Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused –
amfoteersed , seega on nende lahused nõrgad puhvrid . Happelises keskkonnas
katioonid ja aluselises anioonid . Isoelektriline punkt - pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0
(anioonid=katioonid).
Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu
apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit
=> D- ja L- isomeerid , inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-
aminohapped.

4. Valgud : üldiseloomustus, funktsioonid Valgud - kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped,
biomakromolekulid, peptiidsidet sisaldavad. Mitmetasemeline struktuuriline koostis.
Üle 50 aminohappe – VALK(kui alla siis polü peptiid ).
 Oligopeptiid- 2-20 am.h
 Polüpeptiid- 20-50 am.h Peptoon - ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine - valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine - valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses
Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite
sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid , nad on
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #1 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #2 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #3 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #4 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #5 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #6 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #7 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #8 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #9 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #10 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #11 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #12 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #13 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #14 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #15 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #16 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #17 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #18 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #19 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #20 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #21
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gertrud Kask Õppematerjali autor

Sisukord

  • Biokeemia
  • Aminohapped
  • Proteinogeensed aminohapped
  • Isoelektriline punkt
  • Valgud
  • Oligopeptiid
  • Polüpeptiid
  • Peptoon
  • Sissesoolamine
  • Väljasoolamine
  • Funktsioonid
  • Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon
  • Denaturatsioon
  • Renaturatsioon
  • Sekundaarstruktuur
  • Tertsiaarstruktuur
  • Kvaternaarstruktuur
  • Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest
  • Kromatograafilised
  • Geelelektroforeesi
  • Nukleiinhapped
  • Ensüümid
  • Lihtensüümid
  • Substraat
  • Ensüümiaktiivsus
  • Aktiivtsenter
  • Koensüümid
  • Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts
  • Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist
  • Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st
  • Aktivaatorid
  • Inhibiitorid
  • Pöördumatu inhibitsiooni
  • Isoensüümid
  • Süsivesikud ehk sahhariidid
  • Süsivesikutel
  • Monosahhariidid e monoosid
  • Disahhariidid
  • Polüsahhariidid
  • Homopolüsahhariidide e homopolüooside
  • Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid
  • Süsivesikute funktsioonid
  • Lipiidid
  • Klassifitseeritakse
  • Omadused
  • Lihtlipiidid
  • Rasv = triglütseriid(MG)
  • Vahad
  • Liitlipiidid
  • Glütserofosfolipiidid
  • Sfingosiidid
  • Vitamiinid
  • Vitamiinid
  • Rasvas lahustuvad vitamiinid on
  • Vesilahustuvad vitamiinid on
  • Klassikaline def
  • AGA õigem oleks öelda
  • Hormonoidid
  • Antibiootikumid
  • Metabolism e ainevahetus
  • Katabolism e dissimilatsiooon
  • Anabolism e assimilatsioon
  • Mõned punktid energiast
  • Makroergilised ühendid
  • Inimkeha
  • Põhiaspektid
  • Glükoos
  • Seedimine
  • Imendumine
  • Päevane kogus: 350-400g
  • Glükolüüs
  • Anaeroobne glükolüüs
  • Glükogenolüüs
  • Glükogenees
  • Glükoneogenees
  • Püruvaadi oksüdatiivne dekarboksüülumine
  • Biokeemiline sisu
  • Trikarboksüülhappe tsükkel e TKT e tsitraaditsükkel e Krebsi
  • Pentoosfosfaaditsükkel e PFT
  • Bioloogiline tähtsus
  • Sahhariidide biosüntees
  • Bioloogiline oksüdatsioon, hingamisahela ensüümid
  • Oksüdatiivne fosforüülumine
  • Lipiidide metabolism
  • Peensool
  • Imendumine
  • Rasvhapete oksüdatsioon
  • Beeta-oksüdatsioon
  • Ketokehad
  • Steroidide
  • Arahhidoonhape
  • Tähtsus
  • Lämmasitkubalanss
  • Aminohapete metabolismi keskus on maks
  • Mäletsejad
  • Roiskumine
  • Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust
  • Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane
  • Kontraktsiooni mehhanism
  • Piima keemiline koostis
  • Muna keemiline koostis
  • Biomembraanide üldomadusi
  • Membraantransport

Teemad

  • Funktsioonid
  • primaarstruktuur
  • Sekundaarstruktuur
  • Tertsiaarstruktuur
  • Kvaternaarstruktuur
  • Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest
  • liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest
  • Nukleotiidid
  • liitensüüm
  • funktsioonid
  • Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts
  • Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist
  • Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st
  • Pöörduv inhibitsioon
  • Monosahhariidid e monoosid
  • Disahhariidid
  • Süsivesikute funktsioonid
  • Klassifitseeritakse
  • Omadused
  • Rasvas lahustuvad vitamiinid on
  • ensüümide
  • Klassikaline def
  • Seedimine
  • karnivoorid
  • herbivoorid
  • omnivoorid
  • Mõned punktid energiast
  • Põhiaspektid
  • Glükoos
  • Seedimine
  • Anaeroobne glükolüüs
  • Biokeemiline sisu
  • Bioloogiline tähtsus
  • Lipiidide metabolism
  • emulgeerimist
  • fosfolipiidide
  • Prostaglandiinid
  • Tähtsus
  • seedimine algab
  • biosüntees
  • Kontraktsiooni mehhanism
  • Biomembraanide üldomadusi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
26
docx
98
doc
18
doc
34
docx
24
docx
32
doc
98
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto