Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Biokeemia I kordamisküsimuste vastused (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on võimalik vee jäätumine?
  • Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama?
  • Keskkonnaga termodünaamilises tasakaaluolekust kaugel?
  • Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala?
  • Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist?
  • Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias valem ühikud?
  • Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk?
  • Milline on seos G ja tasakaalukonstandi vahel valem ühikud?
  • Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem?
  • Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest valem ühikud?
  • Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest?
  • Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius?
  • Kui lähedale võivad teineteisele tungida ringi tasapinnas kaks aromaatset tsüklit?
  • Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius?
  • Milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25C juures?
  • Milline on veemolekuli summaarne laeng?
  • Mida tähendab et molekul on polariseeritav?
  • Mida tähendab indutseeritud dipool?
  • Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel nimetage kaks?
  • Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia?
  • Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi?
  • Miks peavad valgud olema makromolekulid?
  • Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus?
  • Mitu ATP molekuli on rakus?
  • Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus?
  • Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis ja keemistemperatuur?
  • Miks lahustuvad ioonid vees hästi?
  • Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees?
  • Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas?
  • Kui vedelas millised tagajärjed oleks sellel elu eksisteerimise jaoks Maal?
  • Mida tähendab amfipaatne molekul?
  • Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses?
  • Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses?
  • Milline on CH3COOH konjugeeritud alus?
  • Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
  • Milline on iga lahuse pH?
  • Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses?
  • Milline on füsioloogiline pH vahemik?
  • Millise pKa väärtusega happe sobib kõige paremini pH 680 puhvri valmistamiseks miks?
  • Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt?
  • Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks?
  • Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam?
  • Millest tuleneb enantiomeeride nimetus peegelisomeerid?
  • Millised toodud struktuuridest on furanoosid?
  • Millised toodud struktuuridest on püranoosid?
  • Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid?
  • Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid?
  • Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina?
  • Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm?
  • Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid?
  • Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine?
  • Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel?
  • Miks toimub DNA ahela süntees alati 5otsast 3otsa suunas?
  • Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas?
  • Milline oligonukleotiid omab kõrgemat sulamistemperatuuri" Tm Miks?
  • Mitu aluspaari tuleb ühe BDNA heeliksi pöörde kohta?
  • Mitut aluspaari sisaldab inimese genoom?
  • Mis on valgu monomeerideks?
  • Milline on nimetatud aminohappe kõrvalahela laeng pH 7 juures?
  • Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga?
  • Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga?
  • Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiid sildade moodustumine?
  • Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud?
  • Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa?
  • Millised nimetatud molekulidest on valgud?
  • Milline on tetrapeptiidi glutamiin glütsiin asparagiinhapeseriin summaarne laeng pH 7 juures?
  • Kui kaua sünteesib bakteri E coli ribosoom ühte keskmist valku?
  • Mitu erinevat valku on inimeses?
  • Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil?
  • Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente?
  • Mitu aminohappejääki on keskmiselt ühe aheliksi pöörde kohta?
  • Milline vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel?
  • Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim?
  • Milline valk on juustes põhiline?
  • Milliste meetodite abil on võimalik määreta valgu ruumilist struktuuri?
  • Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist?
  • Mitu valgumolekulidest on denatureerunud olekus kui temperatuur on võrdne Tmga?
  • Kui kaua võtab aega keskmine valgumolekuli kokkupakkimine?
  • Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi?
  • Millise ühendi oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat?
  • Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks?
  • Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks?
  • Mida tähendab mõiste amfifiilne molekul?
  • Milline võib olla steroidihormoon?
  • Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon?
  • Miks on membraanlipiidide flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon?
  • Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata?
  • Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse?
  • Kuidas mõjutab valinomütsiin K ioonide gradienti rakumembraanil?
  • Kuidas see võimalik on?
  • Kuidas see võimalik on?
  • Millised väited on õiged?
  • Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist?
  • Millised on tasakaalukonstantide mõõtühikud?
  • Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant?
  • Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu?
  • Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg?
  • Mida see meile ütleb?
  • Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek?
  • Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem?
  • Mida võimaldas seletada Fischeri luku ja võtme" hüpotees?
  • Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti?
  • Millele vastavad Vmax KM ja VmaxKM alltoodud graafikul?
  • Mis sisulist vahet on olukordadel kus ühend A on tasakaaluolekus või statsionaarses olekus?
  • Mida see meile ütleb?
  • Mida see meile ütleb?
  • Milline väide on õige konkurentse inhibiitori kohta?
  • Milline puudumisel?
  • Milline puudumisel?
  • Mille alusel klassifitseeritakse EC ensüümide komisjon nomenklatuuris ensüümid?
  • Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid?
  • Milline molekul võiks olla kofaktor?
  • Millised nimetatud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad?
  • Millised toodud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad?
  • Millised koensüümid on kujutatud joonisel?
  • Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid?
  • Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel?
  • Millised molekulid võivad toimida biokatalüsaatoritena?
  • Mille vastu moodustatakse katalüütilised antikehad?
  • Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks?
  • Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil?
  • Millisel juhul kõige halvemini?
  • Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A B katalüüsivat ensüümi?
  • Kuidas võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu?
  • Miks on tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid reeglina allosteerilised ensüümid?
  • Millised väited on õiged allosteerilise ensüümi kohta?
  • Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile?
  • Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine?
  • Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid?
  • Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel?
  • Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu?
  • Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid?
  • Mis asi on sekundaarne signaalmolekul?
  • Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul?
  • Millised on selle kofaktori allikad?
Vasakule Paremale
Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #1 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #2 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #3 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #4 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #5 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #6 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #7 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #8 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #9 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #10 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #11 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #12 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #13 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #14 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #15 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #16 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #17 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #18 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #19 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #20 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #21 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #22 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #23 Biokeemia I kordamisküsimuste vastused #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariann3 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0

Biokeemia
thumbnail
40
docx

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

Milline on K+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([K+]sees/[K+]väljas) tasakaaluolekus ja kummal pool membraani on K+ kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) Tasakaaluolekus: = 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) = = = 8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud tasakaaluolekusse? 9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: a) luua membraanile aine kontsentratsiooni gradienti b) transporditava aine akumuleerumist rakus (läbilaskvus suureneb) c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani (sama küsimus ka pooride vahendatud passiivse transpordi kohta) 10

Biokeemia
thumbnail
23
docx

Biokeemia kordamisküsimused

1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess ­ positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb

Biokeemia
thumbnail
34
docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa ­ 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille

Biokeemia
thumbnail
22
docx

Biokeemia eksami kordamine

Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes

Biokeemia
thumbnail
30
docx

Biokeemia Eksami kordamine

monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer ­ valgud, nukleiinhapped, süsivesikud. 2. Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid ­ iseloomustus, roll biomolekulides. Kovalentne side ­ tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega. Sideme energia (kJ/mol) Nõrgad sidemed: Van der Waalsi vastasmõju (0.4-4.0) Ajas tekivad aatomid ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. Osaleb nt DNA ahelas lämmastikaluste pakkimisel või äratundmismehhanismides. Vesiniksidemed (8-20) moodustuvad elektronegatiivse aatomi ja vesiniku vahel, mis on

Biokeemia
thumbnail
98
doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud:

Spordibiokeemia
thumbnail
73
pdf

BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks

4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist

Biokeemia



Lisainfo

Õppejõu poolt antud kordamisküsimused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun