Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus ja maaehitusinstituut
Liis Punt
Loodusvarade majandamise ökonoomika
Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat
Juhendaja : Risto Sirgmets
Tartu 2011 Sisukord
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7 Energiakultuuride ressurss ................................................................................................ 9 Metsaressurss .................................................................................................................. 12 Jäätmete ressurss ............................................................................................................. 14 Biomassi kasutamine energia tootmiseks ....................................................................... 15 Biomassi kasutamine ja tootmine Eestis ......................................................................... 17 Biokütuste tootmine transpordisektoris........................................................................... 19 Järeldused biokütuste piisavuse kohta ............................................................................ 21 Bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 ........................... 22 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 23 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 24 Sissejuhatus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. [2]
Käesolev referaat kajastabki biokütuseid, ressursse kust neid saada ja kuidas neid kasutatakse ja mida on üldse mõistlik biokütust toota ja potentsiaalist Eestis. Tööle on lähenetud ressursside poolt, see tähendab, et käsitletakse erinevaid kultuure ja materjale, millest on võimalik Eestis bioenergiat toota ja kuidas senini on seda tehtud. Sisse on toodud ka tuleviku perspektiivid ja ootused.
3 Biokütused
Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav, kütuseks töödeldud (vääristatud), või varem kasutuses olnud tahke, vedel või gaasiline aine. Taastuvuse määrab juurdekasvu ja tarbimise suhe, juurdekasvust enam kogutud biokütust ei saa lugeda taastuvaks. Seega ei ole termin "biokütus" alati sünonüümiks terminile "taastuvkütus". Biokütused klassifitseeritakse füüsilise oleku järgi tahketeks , vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks. Päritolu järgi võime nad liigitada: puidupõhiseks biomassiks, rohtseks

Vasakule Paremale
Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #1 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #2 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #3 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #4 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #5 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #6 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #7 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #8 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #9 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #10 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #11 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #12 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #13 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #14 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #15 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #16 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #17 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #18 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #19 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #20 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #21 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #22 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #23 Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis #24
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisu4444 Õppematerjali autor
Antud kirjatöös tulid völja mitmed probleemid biokütuste kasutamise koha pealt. Samuti tuli välja puudulikud kohad, Puitkütuse puhul just raiejäätmete vähene kasutus. Põllumaade vähene kasutamine. Samuti biokütuste tootmise kasumlikkus. Järeldada saame me seda, et bioenergia teema on Eestis liiga vähesel kohal ja sellele tuleks kindlasti pöörata rohkem tähelepanu ja soodustada selle arengut, et saavutada. Alustuseks tuleks aavutada “Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013” eesmärgid. Sest resursse on tegelikult meil piisavalt.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Biokütused.

................................................................. 4 Miinused......................................................................................................................................5 Tarbimine....................................................................................................................................6 Teise põlvkonna biokütused........................................................................................................6 Biokütused Eestis........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Lisa..............................................................................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................

Keemia
thumbnail
19
docx

Bioenergia võimalused Eestis

Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused
thumbnail
8
docx

Rohumaad taastuvenergia allikana

energiaheina all olevaid põlde võib vajadusel korral koheselt uuesti kasutusele võtta teiste kultuuride tootmiseks. Heintaimede kasvatamise energia eesmörgil säilitab maa haritavana, mida ei saa öelda energiavõsa kasvatamise kohta. 4) Suurim eelis bioenergial on see, et biomassi on võimalik toota väga laial alal-kõikjal saab tegeleda põllu-või metsamajandusega. 5) Biomassi varud on suured Eestis 6) Suurendab keskkonnasõbralikkust. Energeetiliste kultuuride kasvatamise eelis on eestkätt selles, et vähendatakse oliliselt fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat negatiivset efekti keskkonnale. Vähendab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Põletamisel eraldunud CO2 ei arvestata kliimamuutuste põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. (Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride kasvatamine omab omakorda eeliseid

Rakendusbotaanika
thumbnail
2
doc

Tamised õlid autokütusena.

Taimsed õlid autokütusena. Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju looduskeskkonnale ja tervisele. Kuna suurt tähelepanu on hakatud pöörama kliimamuutustele, on ka see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele lähitulevikus. Sellest lähtuvalt on jäjest rohkem hakanud levima biokütus. Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine

Ökoturism
thumbnail
7
pdf

Tselluloos

Veidi teemakohast infot kokku kogutuna Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) ­ 3 283-4 756 l/ha ja talinisu (Bjorke) ­ 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks. · Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosi on ühest grammist puidust

Komposiitmaterjalid
thumbnail
14
odp

Argentiina energiamajandus

· Projekti põhieesmärk on suurendada elektritoodangut 60% võrra. Tuuleenergia · Tuuleenergial on Argentiinas pikad traditsioonid, Pampas ja Patagoonia piirkonnas on üks maailma suurimaid tuuleveski kontsentratsioone (umbes 400 000 veskit). · 1994. aastal asutati Chubut'i provintsis esimene kaubanduslik tuuleelektrijaam (500 KW). Praegu on Argentina 6 tuumajaama 13 tuulepargit, mille kogumaht on 29,7 MW. · Patagoonia piirkonnas on väga suur tuuleenergia potentsiaal, mis on hinnanguliselt kümnekordne võrreldes Argentinast pärit naftaenergiaga. · Kuid enamik selle energia potentsiaali on kasutamata ja põhjus on madalate hindadega, ja stiimulid muudavad tuuleenergiat ebatäpseks. · Tuuleenergia osakaal on praegu madal, kuid kuna kulud vähenevad, muutub see tõsiseks energiaallikaks. · Riiklik tuuleenergia kava eesmärk on muu hulgas kolme aasta jooksul välja töötada

Geograafia
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD...................................................................

Energia ja keskkond
thumbnail
13
doc

Enegiamajandus

Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun