Biojäätmete käitlemine eestis (0)

Kooli nimi
Sinu nimi
Biojäätmete käitlemine Eestis
Referaat
Linn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Biojäätmed 3
Biojäätmete eraldamine 3
Biojäätmete konteinerid ja pakendid 4
Biojäätmete konteinerite kasutamine 5
Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus 5
100% biolagunev kilekott 6
Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik? 6
Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti? 6
Kasutatud materjal 7

Biojäätmed

Biojäätmed on jäätmed, mis orgaanilise biolaguneva aine suure sisalduse tõttu on eriti sobivad materjali ümbertöötamiseks. Nendeks võivad siis esiteks olla:

• looduslikud, orgaanilised aia- ja haljastusjäätmed, eelkõige näiteks niidetud rohi , mahalõigatud oksad, lehed, lilled, mahakukkunud puuviljad;
  
• tahked taimsed jäätmed, eelkõige näiteks toiduvalmistamisel tekkivad jäätmed;
  
• muud toidu valmistamisel ja tarvitamisel tekkivad tahked orgaanilised jäätmed (köögi- ja toidujäätmed, välja arvatud punktis 2 nimetatud jäätmed), kui need sobivad aeroobseks või anaeroobseks ümbertöötluseks;
  
• taimsed jäägid, mis tekivad põllu- ja metsamajandustoodete töötlemisel tööstus- jm ettevõtetes ning nende toodetega kauplemisel;
  
• kiletamata paber, mis puutub kokku toiduainetega või on sobilik kogumiseks ja ümbertöötamiseks koos biojäätmetega. 
  

Biojäätmete eraldamine

Biojäätmed tuleb koguda ja käidelda muudest jäätmetest eraldi. Avalikes huvides peab kohalik omavalitsus jäätmete äraveokorras sätestama, et vedelad toidujäätmed tuleb kas

• koguda muudest biojäätmetest eraldi. Sel juhul tuleb nendelt kinnistuomanikelt, kelle kinnistul vedelaid toidujäätmeid tekib, võtta lisatasu , mis määratakse samuti kindlaks jäätmete äraveokorras; või koguda koos muude biojäätmetega, pärast seda kui jäätmetest on vedelad koostisosad eraldatud ja kanalisatsiooni kaudu kõrvaldatud. Enne sellise sätte väljaandmist tuleb nõu pidada selle kanalisatsioonisüsteemi operaatoriga, mille kaudu kavatsetakse kõrvaldada jäätmete vedel osa. 
  

• Vedelate toidujäätmete vedela osa eraldamiseks tohib kasutada üksnes seadet , mis vastab järgmistele nõuetele:
  
• eraldamine peab toimuma ilma mehaanilise surveta, sõela abil, mille ava suurus ei ületa 6 mm, nii et vedel osa eraldub tahkest ainult raskusjõu mõjul ja
  
• äravool peab suubuma rasvapüüdurisse, mida hooldatakse regulaarselt. 
  
• Kohalik omavalitsus peab hoolitsema biojäätmete muudest jäätmetest eraldi kokkukogumise eest kas äraveo teel igalt kinnistult või tagades piisaval arvul avalikke kogumiskohti. Eraldi kogutud vedelad toidujäätmed tuleb igal juhul igalt kinnistult ära vedada. 
  
• Koos biojäätmetega võib koguda ja käidelda majapidamisjäätmeid, mis on nende jaoks ette nähtud käitlemisviisi poolest selleks sobivad ega ole § 3 lõike 2 tähenduses saastunud. Sellest võimalusest ja sobivatest majapidamisjäätmete liikidest peab kohalik omavalitsus kinnistuomanikke teavitama, kasutades teavitusviisi, mis on kohapeal kombeks, kuid rakendades kindlasti ka jäätmealast nõustamist. 
  
• Aiajäätmeid tohib ka ilma muidu nõutavaid kogumismahuteid kasutamata viia kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud väljakutele (nt haljastusjäätmete kompostimisväljak, kogumispunkt). 
  
• Kui biojäätmeid tekib tunduvalt suuremal hulgal kui majapidamises tavaliselt, tohib kohaliku omavalitsuse poolt sisseseatud avalikke kogumiskohti kasutada ainult omavalitsuse loal. Kui selline luba puudub, peab kinnistuomanik ise hoolitsema biojäätmete kogumise ja ümbertöötamise eest.