Bioenergeetika eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on sinise valguse energia ?
  • Mitme vee molekuli kohta tuleb üks lahustunud aine molekul ?
  • Miks õhumolekulid 10km kõrguselt alla ei kuku ?
  • Kuidas mõistate entroopiat ?
  • Millest tekib membraanil potentsiaalide vahe ?
  • Mis on Y teljel ?
 
Säutsu twitteris

Bioenergeetika


Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse)
Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega
(A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J)
Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel.
Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga . N=∆A/∆t
Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist , kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, mis veel alla ei lange.
Kineetilise energia puhul on liikumine olemas, kuid jõudu vee mitte. Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui temale ei mõju jõud. Ehk keha liigub inertsiaalselt, kuid ei kohta mingit teist keha. Niisugusel kehal on kineetiline energia.
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Ehk looduses toimub kineetilise energia muundumine potentsiaalseks ja potentsiaalse energia muundumine kineetiliseks. Nt kui auto sõidab vastu puud, siis kineetiline energia liigutab plekke paigast ja murrab luid. Kineetiline energia muutub potentsiaalseks, kui liikuvat keha peatab jõuväli.
Kulon (C) on laeng mis tõmbab teist samasuurt vastasmärgilist laengut 1 m kauguselt jõuga 1N.
Plancki konstant seob minimaalse võimaliku energia ja võnkesageduse. h=6,626*10-34Js.
Potentsiaalide vahe mõõtühikuks on volt (V). Elektriväljas kahe punkti potentsiaalide vahe on 1 Volt kui laengu 1 Kulon üleviimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1 Džaul. Max potentsiaalide vahe mis saab keemiliselt olla on 13V.
Elektronvolt on töö, mida tuleb teha, et üks elektron viia ühe voldi võrra negatiivsemale potentsiaaline.
Mis on faraday arv? F=96500. Ühe mooli elektronide liikumisel läbi potentsiaalide vahe 1 V tehakse tööd 96500 J. Faraday arv tähistab tööd, mida tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide vahe 1V.
Kvandi energia E=hv. Kus v=c/λ. Ehk E=hc/λ.
Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus u 400-700 nm
Punase valguse lainepikkus 625-740 (680) nm
Sinise valguse lainepikkus 440-486 nm
Lainepikkus antud, arvuta footoni sagedus v = c/λ. Nt λ=680nm(tee m- deks ). c=3*108m/s. v=4,4*1014s
Kui suur on sinise valguse energia? 1,8 eV on punase kvandi energia. kui punane 680 nm. Kui sinine valguse lainepikkus on 450nm, siis 680/450=1,5 ; 1,8*1,5=2,7. Ehk sinisel kvandil oleks vastavalt suurem energia, nii mitu korda suurem, kui palju tema lainepikkus on väiksem.
Iga mitme vee molekuli kohta tuleb üks lahustunud aine molekul ? Ühes liitris vees on 1000g/18gmol-1 = 55.6 mooli, st vesi ise on 55.6 molaarne. Ühe molaarses lahuses on seega 1 lahustunud aine molekul ca iga 55 vee molekuli kohta. seega 55 vee molekuli vahel on 1 molekul ainet.
Miks õhumolekulid 10km kõrguselt alla ei kuku? Kukuvad koguaeg, aga juhuslikult põrkuvad jälle üles. Kõik sõltub kuidas teised põrgatavad üles või alla poole. Kogu atmosfäär on molekulide põrkumine , millest juhuslikult mõned satuvad kõrgemale, kukuvad jälle alla, teised lähevad asemele jne.
Mool on aine hulk, milles on avogaadro arv molekule. NA = 6.022* 1023 . Ehk üks mool ainet sisaldab endas Na aineosakest. Mooliks kutsutakse gramm -molekuli. Gramm-molekul on aine hulk grammides , mis on arvuliselt võrdne selle aine molekulmassiga Daltonites. Nt 1 mool vett on 18g.
Rõhk on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse pinnaühikule mõjuva jõuga. Rõhuühikuks on N/m2=Pa. Gaasi rõhk tuleneb sellest, et molekulid põrkuvad nõu seintelt tagasi. Normaalrõhk on 101300 Pa.
Temperatuur iseloomustab gaasi molekulide liikumise kineetilist energiat. temp on 0 kui molekulid on paigal ja see kasvab võrdselt molekulide kineetilise energia suurenemisega, st võrdeliselt kiiruse ruuduga . 0oC=273K (norm temp).
Gaasi olekuvõrrand pV=nRT. R=8.314 J/K*mol. 1 mol gaasi ruumala normaaltingimustel (273K, 101300 Pa) on 22.4 l. V=1*8,314*273.16/101300=22.4. toatemp ja normrõhul on mooli ruumala 24.
Molaarsus – ainete kontsentratsioone väljendatakse ühikutes mooli/liitris (molaarsus, M). Atmosfääriõhu kontsentratsioon toatemperatuuril on 1/24=42mM. Hapniku kontsentratsioon seejuures on 0,21*42=8,82mM. CO2 kontsentratsioon on 0.000365*42=15µM. (N2 78%, O2 21%, Ar 1%, CO2 0,037%)
RT – näitab kui palju energiat tuleb kulutada ühe mooli gaasi temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Sõltuvalt vabadusastmete arvust (molekuli ehitusest) on see kas 3/2R∆T või 5/2R∆T. tegu on mooli soojamahtuvusega ehk erisoojusega konstantse ruumala puhul. R on ühe mooli gaasi energia ühe kraadi kohta, RT on ühe mooli gaasi energia T kraadi kohta. ehk RT on keskmise soojusliikumise energia.
RTln V2/V1. Kui mingisugune gaas kokku suruda või lasta paisuda, siis mooli kohta tehtud töö on võrdeline logaritmiga suhtest . Ei ole absoluutsuurustest vaid suhtest, mitu korda me gaasi kokku surume. Seega kui surusime kokku hõreda gaasi, siis mooli kohta on töö üks ja seesama. kui tihe siis kerge üks mool kätte saada. Niisuguste masinate võimsus on väike kui on hõre faas ehk kui kontsentratsioonid on väikesed siis selle masina võimsus on väike. Kui kontsentratsioonid on suuremad siis võimsus on suurem.
Niisuguseid protsesse gaasidega, kus väline soojusvahetus on täielikult välditud, nimetatakse adiabaatseteks. Lahustes toimuvates protsessides, mis on bioloogias peamised, on temperatuur tavaliselt konstantne ja adiabaatseid nähtusi esineb harva.
Kuidas mõistate entroopiat? Ebamäärane suurus, mille sisu kokkuvõtlikult ei ole midagi muud kui muundumine korrastamatuseks.. kõrgema temperatuuriga väiksem hulk molekule kui panna meie heaks midagi tegema siis tööd tehes see energia mis oli
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioenergeetika eksam #1 Bioenergeetika eksam #2 Bioenergeetika eksam #3 Bioenergeetika eksam #4 Bioenergeetika eksam #5 Bioenergeetika eksam #6 Bioenergeetika eksam #7 Bioenergeetika eksam #8 Bioenergeetika eksam #9 Bioenergeetika eksam #10 Bioenergeetika eksam #11
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maria255 Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Bioenergeetika
  • Energia
  • Töö
  • Džaul
  • Võimsus
  • Kineetilise
  • Kulon
  • Plancki
  • Potentsiaalide vahe
  • Elektronvolt
  • Iga mitme vee molekuli kohta tuleb üks lahustunud aine molekul?
  • Rõhk
  • Molaarsus
  • RTln V2/V1
  • Kuidas mõistate entroopiat
  • Membraanide lipiidkihid ei juhi elektrit
  • Millest tekib membraanil potentsiaalide vahe?
  • Jaotusfunktsioon
  • Bolzmanni faktor
  • Ensüümid
  • Keemiline tasakaal
  • Tülakoidi membraansüsteem
  • Valgusreaktsioonid
  • Vee lagundamise aparaat
  • Kinooni eripära
  • Q-tsükkel
  • ATP süntaas
  • Pimereaktsioonid
  • Fotohingamine
  • C4 fotosüntees
  • Kirjeldage tärklise ja sahharoosi sünteesi erinevusi
  • Hingamine
  • Glükolüüs
  • Krebsi tsükkel – püruvaadi oksüdeerimine
  • Mitokondriaalne elektron-prooton-transport ja ATP süntees
  • Erinevused ATP tootlikkuse vahle hingamises ja fotosünteesis
  • Närvirakus
  • Na ja K kanalite tähtsaim omadus
  • Joonista optilist kujutist

Teemad

  • potentsiaalne
  • faraday
  • 700
  • 740 (680)
  • 486
  • footoni sagedus
  • Kui suur on sinise valguse energia
  • alla ei kuku
  • avogaadro arv
  • Mooliks
  • olekuvõrrand
  • adiabaatseteks
  • ainult rakust välja
  • keemiline potentsiaal
  • punase kvandi energia
  • Trap limited
  • Rubisco
  • Calvini tsükliks
  • malic enzyme
  • > CO

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

21
pdf
Keemia eksam
15
docx
Bioloogia eksam
15
pdf
Bioloogia eksamiks
48
rtf
Geneetika eksami vastused
46
pdf
Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega
32
docx
Biokeemia II EKSAMiks kordamine
147
docx
Mikroobifusioloogia
15
docx
Füüsikaline üldkonspekt 1





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !