Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biodiisel (referaat) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist



Referaat
Biodiisel








Tallinn 2009
Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus.
Biodiisel-referaat #1 Biodiisel-referaat #2 Biodiisel-referaat #3 Biodiisel-referaat #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elmar tõns Õppematerjali autor
Siin peaks olema kõik vajalik olemas biodiisli kohta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pdf

Biodiisel

Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist �li saamine 4 2.3. �li k�es, mis edasi 4 2.3.1

Kategoriseerimata
thumbnail
4
rtf

Biodiisel

BIODIISEL Seoses fossiilsete k�tuste hindade t�usuga ning fossiilsete k�tuste kasutamisel atmosf��ri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud j�rjest enam otsima alternatiivseid k�tuseid. �heks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja �lidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsi�li, USAs kasutatakse aga laialdaselt soja�li.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist k�tust t��stuslikult toodetud,vaid m�ned p�llumajandusettev�tjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsi�li on

Kategoriseerimata
thumbnail
3
doc

Kas biodiislil on Eestis tuleviku

Paljud teadlased teevad iga p�ev r�nk rasked t��d, et leida alternatiive naftale. Sellega kaasnevalt tahetakse ka parandada looduse olukorda. Kuid kas biok�tus ikka �ksi suudab alistada maailma k�ige v�gevama vastase, nagu seda on nafta? Biok�tus � see s�na k�lab juba selliselt, et ju see �ks m�nus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise. Majandusministeeriumi kunagine n�unik Heido Vitsur �tles kord, et biok�tuse tootmine on tulevikumuusika! Biodiisel on diiselmootorite k�tusena kasutatav met��lester, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eesk�tt taime�lidest, loomsetest rasvadest ja �mbert��deldud kasutatud toidu�list, neid l�busaid �hendeid nimetatakse ka rasvhapete met��lestriteks ehk FAME. Kuna erinevalt naftast on rapsi�li taastuv, siis sellep�rast Vitsur seda kiidabki. N��d statistika juurde: et biodiiseliga k�ima l�kata k�ik Eesti autod, selleks on vaja 55 000 ruutkilomeetri suuruse p�llulapit�is rapsi

Keemia
thumbnail
30
pptx

ALTERNATIIVKÜTUSED

on tarvis mootoreid ümber seadistada. Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena  Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE- ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool.  Taastuvatest energiaallikatest toodetakse umbes 50% ETBE-st.  Segude (etanool ja bensiin, biodiisel ja diislikütus) CO-, SO2- ja tahkete osakeste emissioon on tavakütusega võrreldes väiksem. Veel alternatiivkütuseid Maagaas (metaanisisaldus üle 84 %) sobib kütuseks nii ottomootorile kui gaasidiislile. Eelised: Puudused:  kõrge oktaaniarv,  vähene energiasisaldus  kõrge kütteväärtus, mahuühiku kohta,  hajub kiiresti õhus, sest on  väike tsetaaniarv,

Geograafia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (1)

rauno2580 profiilipilt
rauno kekorainen: päris hea referaat
21:16 06-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun