Biheivioristlikud
õppimisteooriad
Biheiviorism
• 20. sajandi alguses tekkinud
psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia
ja kasvatusteaduse suund
• Teooriate loomisel puudus piir
inimese ja looma käitumise vahel,
enamus katseid läbi viidud
loomadega
Viide?
Mis on õppimine ?
• Protsess, kus praktilise kogemuse
vahendusel kujunevad õppuri
tegevusvõimes suhteliselt püsivad
muutused ( Krull , 2000)
• Õppimise peaeesmärk-kohaneda
elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952)
Tahtlik ja tahtmatu õppimine
• Tahtlik õppimine
- uut informatsiooni püütakse omandada
teadlikult
• Tahtmatu ehk kaasnev õppimine
- tegemist teadvustamata protsessiga
(Krull 2000)
Õppimise põhiajendid
• Hedonistlik motiiv
- kõrgemate organismide kaasasündinud võime
vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad
kaasa ebameeldivusi
• Tunnetuslik motiiv
- sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi
tundmises ümbritseva maailma vastu
• Sotsiaalse lävimise motiiv
- avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena
(Krull 2000)
Õppimisteooriate liigid
• Biheivioristlik õppimisteooria:
- kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva
vältimine
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingakikre
Õppematerjali autor
tundmises vältida kogemuslikul sotsiaalse ümbritseva maailma baasil sündmusi, mis suhtlemistarbena vastu. toovad kaasa (eduootus) ebameeldivusi. ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA Biheivioristlikud Sotsiaal- (neobiheivioristlikud, Kognitiivsed ja konstruktivistlikud konstruktivistlikud sotsiaalkognitiivsed) https://play.kahoot.it/#/k/36dc6a74-ddc6-4f27-8180-861e92c6f6e5 Eelmise aasta kontrolltöö küsimus (teema)…
......................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3.................................................................................................4 SISSEJUHATUS 4 3.............................................................................................................. 4 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD 5 3....................................................... 4 2. KLASSIKALINE TINGITUS 6 3......................................................................................4 3. OPERANTNE TINGITUS 8 3........................................................................................... 4 KOKKUVÕTE 12 3...............................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS 13 3.............................
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Koolis õpitakse just operantse tingimise kaudu – hinded, kiitus aitavad kinnitada õpitud käitumist juhul kui see on õppijale meeldiv Burrhus F.Skinner Skinner uuris õppimise rakendusvõimalusi Õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui tasustamine toimub juhuslike ajavahemike tagant. B.F. Skinner (1904-1990) Operantse tingimise kaudu õpitakse uusi käitumisviise. Õppimine on aktiivne Skinneri ,,musta kasti'' metafoor Skinneri biheivioristlik õppimisteooria Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas e. “mustas kastis”, me saame vaid teatud reaktsioone esile kutsuda ja jälgida õppija käitumist Skinneri kast https://www.youtube.com/watch?v=bDWwXdYWqGk Skinneri katsed https://www.youtube.com/watch?v=TtfQlkGwE2U https://www.youtube.com/watch?v=LSv992Ts6as Sotsiaalne õppimine Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria ehk mudelõpe Lapsed õpivad täiskasvanuid jäljendades, õppimine läbi teiste kogemuse.
maailma vastu. 4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes?
Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3
Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. 2. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid. Esimesed selgitused õppimisele kujunesid antiikajal, mil pöörati esmakordselt inimkonna ajaloos teadlikult tähelepanu inimesele kui isiksusele ja temaga toimuvale. Antiikfilosoofid Platon (427-347
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid