Tänapäeva psühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda (teoreetilist suunda): 1.Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia 2.Biheiviorism (käitumispsühholoogia) 3.Humanistlik psühholoogia 4.Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia 5.Bioloogiline psühholoogia Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks: Õppimine kognitiivne psühholoogia, biheiviorism Ajukahjustuse uurimine bioloogiline psühholoogia Elukutsevalik humanistlik psühholoogia Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip
- diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on:
Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus, mis stimuleerib ehk
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alat
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego
- SUPEREGO (ülimina): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine. Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises
*) Kõikides unenägudes toimub selle materjali teistkordne töötlemine, mis on enne läbi kogetud või fantaasiates ette tulnud. *) Unenäol on oma kindlad väljendusvahendid (enamasti seotud visuaalsete kujunditega). * ,,Argielu psühhopatoloogia" raamat mis käsitleb igapäeva elu eksimusi (eksitegusid), mis sisaldavad näiteks unustamisi (Freud usub, et me ei unusta asju viletsa mälu pärast, vaid neid, mis on neile kas ebameeldivad), valede sõnade kasutamisi. -) Psühhoanalüüs hüpteeside kogum, millest on piisavalt kinnitust saanud kaks hüpoteesi. Psühhoanalüüs põhineb: *) Psüühilise determinismi prinsiip ehk põhjuslikkuse printsiip psühhoanalüüsi arvates on kõikidel asjadel põhjus (ei midagi juhuslikult ega kogemata) eelnevad sündmused, põhjustavad järgnevaid. Seetõttu ei heideta psühhoanalüüsis kõrvale midagi kui vähemtähtsat ja kõik on tähis. Psühhoanalüüsi protsessis püütakse leida vastuseid, mis juhtus ja miks juhtus
Kõik kommentaarid