50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peeruv2ristaja
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik.
m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2)
valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja purunemis-, külma-, löögi- ja kulumiskindluse järgi. 2) Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid? Täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõtu suhe D:d>1,4
Katse nr puistatud killustiku läbinud killustiku [%] mass [g] mass [g] 1 328 56 17 Muljumiskindluse mark üle 15-19. Killustiku mark 600. 6. Järeldus Katsetatud killustiku puistetiheduseks tuli 1382 kg/m3, kirjanduslik allika väitel puistetihedus ei ole normitud aga, mida kõrgem puistetihedus, seda tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). [b, lk. 4] Katsetatud killustiku näivtihedus tuli 2608 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on näivtihedus 2400...2600 kg/m3 [d, lk 14] Katsetatud killustiku veeimavus on 0,8%, kirjandusliku allika väitel on veeimavus 0,2...4% [e, lk 25] Katsetatud killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk tuli 21%, kirjandusliku allika väitel normeeritakse olenevalt killustiku kvaliteedist - 15...50% nõeljaid terasid kõikide terade hulgast. [b, lk 4]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3
Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus. m OK = m - (m4 -m ) (Valem 2) 4 2 3 m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass [g] m3 veega täidetud katsenõu mass [g] m4 kuiva täitematerjali mass õhus [g] Terade tihedus väljakuivanud olekus: m OK, kuiv = m - (m4 -m ) (Valem 3) 1 2 3 m1 küllastatud pindkuiva täitematerjali mass õhus [g] m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass [g]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid