TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2021/2022 Plastifikaatori mõju Rühm: Tanel Tuisk 1. 3. MAY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Töö teostamisel kasutati labori juhendmaterjali ja labori aruande malli. 2. KASUTATUD VAHENDID Labori töös kasutati järgnevaid materjale: portlandtsement CEM I 52,5 R; „Kiiu“ karjääri looduslik liiv; Plastifikaator „Semflow KP“; auto klaasipesuvedelik -20°C lahjendatult 1:1-le; nõudepesuvahend „Fairy“; joogivesi. Töös kasutati järgnevaid katseseadmeid:
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segist
koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm)
saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks
killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. · 05.05.2014 · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid,
Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3...5mm, tavalisest savist plaatidel 5...7mm. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse, sh ka kirjud plaadid. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid). Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200...500mm ja paksus 2...30mm. Neil plaatidel on tagumisel küljel väljaulatuv ribi, mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad (sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema _25 tsüklit. Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20...50mm
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Kõik kommentaarid