50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marisKivi
Õppematerjali autor
Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e.
Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e.
· Maksmine käis Saksamaale peatselt üle jõu ja aastail 1921-1922 hakkas ta reparatsioonide tasumist saboteerima, tundes sel puhul Suurbritannia ja USA vaikivat toetust, kuna need ei olnud huvitatud Prantsusmaa liigsest tugevnemisest. · Saamaks Saksamaalt kätte reparatsioonina tarnitavat kivisütt, okupeeris Prantsusmaa koos Belgiaga 11. jaanuaril 1923 Ruhri piirkonna. · Saksamaal kujunes terav majanduslik ja poliitiline kriis ning olukord ähvardas väljuda kontrolli alt. Pead tõstsid nii kommunistid kui parempoolsed jõud. Edasisest suuremast survest päästis Saksamaad üksnes võitjate kartus, et seegi riik satub kommunistide meelevalda. Seetõttu nõustus Pariis reparatsioonide probleemi rahvusvahelise reguleerimisega. · Seda tehti Londoni konverentsil juulis-augustis 1924, kus ühendriiklase Dawes`i juhtimisel töötati välja plaan, mille kohaselt Saksamaa reparatsioone
Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene
isegi mitmeparteisüsteemi, kui see oli vaid dekoratsioon. Walter Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Just tema nõudis 1968.aastal innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri kõige arenenum piirkond, kuid jäi Lääne-Saksamaast siiski aina enam maha. Piir Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel suleti 1952.aastal. Lahtiseks jäi üksnes selle lõik Berliini linnas, mis lubas linnaelanikel ühest tsoonist teise liikuda. Sakslased ise nimetasid seda piiri nimega die Grenze. Kommunistliku diktatuuririigi Saksamaa Demokraatliku vabariigi probleemiks oli, et tal tuli rahva lojaalsuse nimel võistelda teise, demokraatliku Lääne-Saksa riigiga. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sõltumatu demokraatlik riik ainult nime poolest. Selles riigist sai NSV Liidu satelliitriik nagu ka Poolast, Tsehhoslovakkiast, Rumeeniast, Ungarist ja Bulgaariast
Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart RAUDNE EESRIIE- NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega. ● Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned KUULUSID: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart RAUDNE EESRIIE- NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega. ● Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned KUULUSID: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid