Berliin (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Saksamaa

nimetus. See nimetus on aga eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu, kuid ei toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad". Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Alam-Saksi (9) Baden-Württemberg (1) Baieri (2) Berliin (3) Brandenburg (4) Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Mecklenburg-Vorpommern (8) Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Rheinland-Pfalz (11) Saarimaa (12) Saksi-Anhalt (14) Saksimaa (13) Schleswig-Holstein (15) Tüüringi (16) Saksamaa asub Kesk-Euroopa ajavööndis, mis on maailmaajast üks tund ees. Kesk-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kaks tundi

Geograafia

8

doc

Kahepooluseline maailm

suveräänsed. Kuid SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks. Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin. (Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid seoses Saksamaa lõhestatusega pingelised. Eriti suureks probleemiks oli Berliin. Kumbki pool ­ nii NSVL kui lääneriigid tahtsid näidata, et nende tsoonis Berliinis on elu parem kui teisel. Paljud idasakslased põgenesid Lääne-Berliini. NSV Liidu põhimure oli, et Lääne-Berliini ei liidetaks SLVga. Berliini kriisi sisu: ööl vastu 13. augustit 1961 ehitasid idasakslased (NSV Liidu nõudel) Lääne-Berliini ümber müüri, et isoleerida Lääne-Berliin ülejäänud Ida-Saksamaast (NB! Berliin paiknes ju Saksa DV "sees"!)

Ajalugu

16

doc

Saksamaa 1945-2009

SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid su

Ajalugu

12

docx

Rahvastiku analüüs-Saksamaa

Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus

Ühiskond

18

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles.

Ajalugu

15

docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

Saksa Demokraatlik Vabariik 2009  Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased

Ajalugu

8

doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. 2. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. 3. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1. Berliin 2. 1958-1961 3. SDemokraatlikV ( NSVL) ja SLiitV (FRA, GBR, USA) 4. Kumbki pool ei tunnistanud teineteist, NSVL tahtis kogu GERi aga ei saanud oma tahtmist. 5. Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989. Kuuba kriis 1. Kuuba 2. 1962 3. Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F

20. sajandi euroopa ajalugu

10

doc

Saksamaa

Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Pikemalt artiklis Saksa Keisririik Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria ­ Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I ­ nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa diplomaatiliste meetmetega, vältis sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)