Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Benjamin Franklin ja Välk (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Benjamin Franklin ja Välk #1 Benjamin Franklin ja Välk #2 Benjamin Franklin ja Välk #3 Benjamin Franklin ja Välk #4 Benjamin Franklin ja Välk #5 Benjamin Franklin ja Välk #6 Benjamin Franklin ja Välk #7 Benjamin Franklin ja Välk #8 Benjamin Franklin ja Välk #9 Benjamin Franklin ja Välk #10 Benjamin Franklin ja Välk #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pokker Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Benjamin Franklin

Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Benjamin ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pika varda, see oli ühendatud maaga. Välk lõigi vardasse. Sellega sai ta kuulsaks piksevarda leiutajana. Peale seda katset tellis ta ühelt oma sõbralt Londonis otsemaid üht-teist katsetamiseks ning sai "meetripikkuse ja rusikajämeduse klaastoru", elektrostaatilise toru siidiga hõõrumiseks. Sellega alustas Benjamin Franklin katseid, mille tagajärjel ta loobus tööst, et end täielikult teaduslikule uurimistööle pühendada. Lõpuks andsidki need tõendi, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki

Füüsika
thumbnail
10
ppt

Benjamin Franklin

·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai teada, et tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter! ·1752. a tuulelohega siidinöör võtmega äikesepilve - SÄDE SAAVUTUSED ·1752 a. tõestas, et äike on elektriline nähtus ·1752 a. Leiutas ka piksevarda ·1784. aastal soovitas suve- ja talveaega ·2x prillid, pliit/kamin, klaaspill MUUD TEGEMISED · Ameerika Ühendriikide üks asutajatest (1776 a.)

Ajalugu
thumbnail
7
ppt

Benjamin Franklin

3 last. Saavutused · Temast sai vanim isesesvusdeklaratsioonil e allakirjutanud isik · Ta töötas ajakirjanikuna, trükkalina, diplomaadina ja leidurina · Teda kujutatakse USA sajadollarilisel Mees igal alal · Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja · Innukas looduseuurija · Tegeles maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga B. Franklini leiutised/avastused · Ta avastas, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter. · Suve-talveaja idee. · Riskantse katse tulemusel tõestas ta, et välk on elektriline nähtus. · Piksevarras Franklini geniaalsed laused · Jumal ravib, kuid arst saab tasu. · Ma olen näinud üksikuid inimesi nälga suremas, tuhanded on aga surnud söömise tagajärjel. · Ära varja enda annet. Anne on mõeldud kasutamiseks. Mis kasu on päikesekellast vilus? · Ei ole kunagi olnud head sõda või halba rahu.

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
4
odp

Benjamin Franklin

Benjamin Franklin Koostaja:Tanel Kirst Valjala 2009 Benjamin Franklin Sündis 17.01.1706 Suri 17.04.1790 Kuidas ja mida õppis, mida uuris Koolis käis 2 aastat Teadmisi hankis põhiliselt iseõppimise teel Teadusega hakkas tegelema 40-aastaselt Uuris soojusnähtuseid, tegeles okeanograafiaga ja meteroloogiaga Meelistegevuseks kujunes elektrinähtuste uurimine Tähtsamad avastused Avastas elektrostaatilise vastasmõju Leiutas piksevarda Avaldas raamatu "Eksperimente ja vaatlusi elektrist"

Geograafia
thumbnail
8
doc

Välk ja äike

..20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Keerlev äikesetorm (Cumulonimbus arcus), pildistatud 17. juuli, 2004, Hollandis. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles- alla käia isegi mitukümmend korda

Füüsika
thumbnail
23
docx

Pilved, tuli ja äike

Inimesed elasid pimeduses ja külmas, toitu söödi toorelt. Ühel noorel jumalal, Prometheusel, hakkas inimestest kahju ning seetõttu varastas ta jumalatelt tule ja tõi selle inimestele. Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt ­ kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi. Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest

Füüsika
thumbnail
12
rtf

Äike

korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti näiteks National Electrostatic Corporation´i Pelletron- kiirendis, ikkagi mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab

Füüsika
thumbnail
8
doc

Välk

Kokkuvõte..................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 2 Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli välk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker või Pikne). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik

Füüsika



Lisainfo

Esitlus mida saab hõlpsasti kasutada kui on vaja viite saada :).

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun