Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Beethoven (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ludwig van Beethoven
1770-1827
Moto: „Läbi võitluse võidule“. Ideaalid: isiklik vabadus, individuaalsus, eetilised tõekspidamised.
Sündis Bonnis muusikute perekonnas. Õpingud algasid 4-aastaselt. Kaua õpetas Neefe ( klavessiin , vioola, orel ) (1 õppetund nädalas). 13-aastaselt asus tööle vürstlikus õukonnaorkestris. Unistas õpingutest Mozardi juures.
1787 sai vürstilt loa õppereisiks Viini, Mozardi juurde. 1792 kolis Viini õppima. Õpetama hakkasid Haydn ja Salieri. Algul pianistina, hiljem ka heliloojana. Hakkas saama aristrokraatidelt maj. toetusi. Elatus loomingu müügist, kontsertesinemistest ja õpetajaametist.
Eraelu hall. Raske iseloom, tagasihoidlik välimus.
1809- eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt viini. Juba sel ajal kuulmishäired (hiljem kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani
Beethoven #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margus Lind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pdf

Ludvig van Beethoven

LUDVIG VAN BEETHOVEN      Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik  vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas  jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest  korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse  rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”)    K: Avamäng “Egmont”    Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4­aastaselt  algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile  klavessiini, vioola ja oreli tunde.    14­aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti �

Muusikud
thumbnail
1
doc

Ludvig van Beethoven

Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan.

Muusika
thumbnail
8
docx

Nimetu

Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures

Ainetöö
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate

Muusikaajalugu
thumbnail
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

· "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C- duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

kontrabass) Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro II- osa aeglane (teema variarsioonidega) III- osa tantsuline menuett IV- osa finaal kiire (teemasid kokkuvõttev osa) Lk. 15 BAROKK KLASSITSISM Bach, Händel Haydn, Mozart, Beethoven 1) õukondlik, kiriklik 1)kodanlus-muusika hakkas muusika keeruline lihtsustuma 2)polüfoonia,generaalbass 2) homofooniline ­ühes viis, teises seade 3)fuuga, süit, motett, 3) sonaat, (sümf. kontsert) soolokontserdi vorm lauluvormid, rondo concerto grosso, sonata de cheiesa

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun