50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
307545
Õppematerjali autor
seitsme päevaga; mähkmelööve muutub hullemaks, levides mähkmepiirkonnast teistele kohaosadele; kui nahale tekib mädapõletik, millele on iseloomulik väikesed, purunevad villid ja nende kattumine koorikutega (impetiigo); mähkmelööve tekib seoses üle 48 tunni kestnud kõhulahtisusega; kui lapsel tekib palavik, kui kahtlustad lapsel allergiat. Seborroiline dermatiit Seborroiline dermatiit ehk beebi kõõm ehk korplööve ehk gneiss on lapse peanahal ja kulmudes esinev läbipaistev või kollakaspruun soomusetaolisi laike meenutav lööve. Tegemist on tavaliselt imikule ohutu lööbega. Beebikõõma tekkepõhjused ei ole teada. Lööve võib tekkida imiku esimesetel elukuudel. Arvatakse, et see võib olla seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima. Tavaliselt beebikõõma ravida ei ole vaja ja see kaob ise aja jooksul. Samas võib see oodatust kauem aega võtta
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Süge
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korra
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite järgi. Loomulikult on nende toi
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas. • spotlike alo
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus võib ilmneda m
Juuksed 2.1Juuste struktuur Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem. Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nah
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid