Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Milleks oleks siis antud olukorra jätkumine või naiste rollide suurem väärtustamine?

Lõik failist


Tallina Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
Beauvoir ja tema feminism , ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku
liikumist?
Essee
Juhendaja : ..
Tallinn 2015
Sissejuhatus
Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel , mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti
Vasakule Paremale
Beauvoir ja tema feminism-ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist #1 Beauvoir ja tema feminism-ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist #2 Beauvoir ja tema feminism-ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist #3 Beauvoir ja tema feminism-ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariliis Palk Õppematerjali autor
Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne?

Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et

Inimene ja ühiskond
thumbnail
30
docx

Referaat: Feminism

.................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.....................................................................................................................................6 Esimese laine feminism 1880-1920........................................................................................6 Teise laine feminism 1960+....................................................................................................6 Feministlikud teooriad............................................................................................................7 Liberaalne feminism...........................................................................................................7

Inimese füsioloogia
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine
thumbnail
18
docx

Feminism Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.

Sotsioloogia
thumbnail
6
docx

Feminismi areng kiviajast tänapäevani

Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun

19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia
thumbnail
13
doc

Kodu ja tööelu erinev väärtustamine

01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...............................................................................................................................................................12 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013.....................................................................................12 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity %C3%B6t%20ja%20tasaarvo_ebook.pdf 15.01.2013............................................................

Ühiskond
thumbnail
10
pdf

Sooline võrdõiguslikkus

.....................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis....................................

Inimene ja ühiskond
thumbnail
8
odt

Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt

. sissetulek Sissetulekuallikad võivad olla palk, pension või töötuskindlustus Palk mõjutab aga otseselt kõiki eelmises lauses mainitud sissetulekuvorme, sest nii pension ja töötuskindlustus . sõltuvad palga suurusest Seega ei mõjuta palk mitte ainult naiste ja meeste olevikku, vaid see . mõjutab elukvaliteeti ka järgmistel eluetappidel Eesti tööjõu-uuringu andmetest lähtudes oli . . Eestinaiste ja meeste keskmine palgaerinevus 2008 aastal 31,4% Võrreldes Euroopa riikidega, kus keskmine palgalõhe oli samal aastal 17,6% on Eesti naiste ja meeste palgaerinevus suurim . Kuivõrd sooline palgalõhe on üks n-ö väljundnäitaja naiste ja meeste olukorra kohta tööturul, on .

Inimene ja ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun