50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sunna
Õppematerjali autor
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu
idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus
kuid mängib noore inimese kujunemises tugevalt kaasa. Selles romaanis on nimelt peategelane korteris tädi Iida juures, kes on üdini rahvuslik. Praeguselt vaateveerult toimub kaasamängimine poliitiliste veergudega – kuid sel aastal, tädi Iida kuju, mis romaanis on, on väga julgelt esitatud, just see, et see tegelane on arvestatav tegelane, keda kuulatakse ära. Ajastu kontekst mängib kaasa. Tegelaste taga on ka konkreetsed prototüübid. Peategelane on veidi Unt ja tädi Iida on prototüüp tädile, kelle juures ta Tartus elas. Noorsookirjanduslik teos. 1964 Võlg – noorsookirjanduslik teos. Kui rääkida murdeealistele orienteeritud kirjandusest ja veidi vanematele, siis peaks just rääkima noore Undi kirjandusest (juurde vaadata ka Kadrit ja Kasuema). Realistlikule põhjale tuleb romantiseeritud kiht peale.
Kriteeriumiks on võimalikult kauakestev nauditav seisund. Selle saavutamiseks tuleb arvestada mitte üksnes teo vahetuid, vaid ka kaugemaid tagajärgi. Nii võib täiesti juhtuda, et inimene loobub käeulatuses olevast naudingust selleks, et selle ebameeldivaid tagajärgi vältida, või vastupidi, talub valu, kui ta võib tänu sellele arvestada pikemaajalise nauditava eluga. Et niisugust hedonistlikku kalkulatsiooni teostada on ilmselt vaja omada täpset ettekujutust sellest, milles seisnevad kannatus ja nauding ning kuidas neid nende suuruse alusel võrrelda. Epikurose järgi tuleb nimelt eristada kahte erinevat naudingu liiki: n.n. kineetilisi (liikumisega seotuid) ja “staatilisi”, mis käivad kaasas seisundite, mitte protsessidega. Esimesse rühma arvab Epikuros meeldivad kehalised protsessid nagu söömine ja joomine või tegevused nagu jalutamine ja vestlemine. Teise rühma moodustavad aga sedalaadi naudingud nagu söönud-
Buddha ütles, et inimesed on ringis seepärast, et nad tahavad seal olla, st nad tahavad sündida, elada, surra ning taas sündida. Buddha võrdles end arstiga, kes ütleb patsiendile esmalt, et ta on haige, siis haiguse põhjuse. Kolmandaks ütleb ta, et haigust saab ravida ning neljandaks, kuidas seda ravida saab. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda. 3. Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. 4
Ta oli nagu keset pilkast ööd saabunud koit, nagu igavese pimeduse maalt leitud eluvesi. Käes kandis ta peekrit jääveega, millesse oli segatud suhkrut ja veini. Ma ei taibanud, kas jook oli lõhnastatud roosiveega või olid sellesse pudenenud piisad ta põskede õitelt. Võtsin siis ta käest joogi - ning algas uus elu." ("Roosiaed", lk 93) "Vihma ja kuupaiste lood", Uueda Akinari 8. Kuidas on Hiina ja Jaapani erinevad maailmavaated mõjutanud tegelaste ja sündmuste kirjeldusi Ueda Akinari lugudes? Too näiteid. Edo perioodil (raamatu kirjutamise aeg) oli Jaapanis valitsevaks filosoofiliseks süsteemiks neokonfutsianism: kooslus konfutsianismist, budismist ja taoismist. Ka Hiinas valitses neokonfutsianism, mis püüdis muistsetele õpetustele tuginedes haarata ühtsesse sotsiokosmilisse tervikusse inimese, ühiskonna- riigi ja universumi, mis õpetas kuulekust valitsevale korrale ja moraalinormidele. Väga oluliseks peeti sel
Teose lõpus hakkavad küll Anna ja Vronski probleemid lahenema, kuid nende suhe ei muutu enam kunagi endiseks. Tolstoi arvates Vronski ei mõista aja sisu, tingimuste ega aja iseloomu. Ta kirjeldab Vronskit kui rahulikku, enesekindlat ja enesega rahulolevat inimest. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid