KAAGEVERE KOOL 8.c Tõnu Tõukemõnu KITARRI ARENG Referaat Juhendaja: H.Kapsas Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke 1.2 Kitarride teke 1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Kitarri ehitus........................................................................................................... 4 Keelte arv............................................................................................................... 4 Mängimine.............................................................................................................. 5 Liigid....................................................................................................................... 5
kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast, aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Istarit seismas altari ees, mis näeb välja ümberpööratud liivakell-trummina. Trummi kasutamine altarina on kandunud edasi uuemasse aega, kui sõdurid kasutasid lahinguväljal ümberpööratud trummi vaimulike talituste keskpunktina. Vanad kraabitsad valmistati loomade luudest või ribilistest kõrvitsatest ja on jõudnud tänapäeva rahvapillidena nagu Venezuela guiro, tühi kõrvitsakoor sakilise pinnaga. Kraabitsaga seotud on ka käristid, mida kasutati keskajal pühal nädalal korraldatud usutseremooniatel. Käristiga seotud ürgsed hõimutavad taaselustusid 20
1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast Hispaanias elab 650 000 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 1.62 protsenti (Romani people 2010). Hispaania mustlasmuusika on vast maailmas kõige tuntum: nimelt flamenco on pärit Andaluusiast ning see tekkis just mustlasmuusika mõjutustel. Flamenco tähtsaim komponent on emotsioon. Täishäälikud on enamjaolt pikendatud, samuti iseloomustab Hispaania muusikat rõõmuhõisked ja hüüded, nagu näiteks ,,ai" ning ,,yai". Hispaanias kasutatakse palju kitarri, kastanjette ja tamburiini. Just need instrumendid on ka teiste piirkondade mustlaste seas populaarsed. Kitarr on tähtis saatepill, kastanjetid ja tamburiin aga annavad juurde palju rütmikust ja erksust. Vähem on seejuures teisi mustlasmuusikas iseloomulikke pille nagu viiuleid ja klarnetit. Pearõhk on kitarril, samas ka rütmipillidel ja laulul. (World Music: the Rough Guide...1999: 153) Parema ülevaate saamiseks kuulasin Tomatito Bulerias´ musitseerimist kitarril. Antud lugu on
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, kuni pikali käib kõmm!" (Lase karul maha kukkuda.) · Kui oled kindel, et laps jälgib karu, liiguta seda küljele nii, et lapse silmad ja loodetavasti ka keha karu liikumisele järgneksid. · Korda salmi, liigutades karu kaasa. Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval uuesti. 18 UURINGUTE ANDMETEL annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust. Kui aitad lapsel seljalt kõhuli keerata, arendab see tema kõhu- ja seljalihaseid. KUS MÄNGUASI ON? · Hoia lapse ees tema lemmikmänguasja ja peida see siis tema eest ära. · Erguta last mänguasja otsima. Esita mänguasja kohta küsimusi, näiteks "Kas lennuk on üleval?" ning vaata lakke. · Küsi "Kas lennuk on all?" ning vaata otsivalt põrandale. · Küsi: "Kas lennuk on siin? Jah, ongi siin!"
· Üht mõtet korratakse ja täiendatakse mitme värsireaga, mida seob omavahel parallelism vähemalt kahe värsi sisuline ja vormiline kooskõla. Värsiread ei jagune salmidesse (nagu oleme harjunud nägema uuema aja lauludes), vaid rühmituvad parallelismi abil eri pikkusega värsirühmadeks. Järgmises näites koosneb esimene parallelismirühm kahest, teine kolmest värsireast. · Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine värsireas. Mul on väike vellekene, põlve pikku poisikene. Ta teeb toa tuule peale, maja marja varre peale, koja kobrulehe peale .. · Värsimõõt näitab, kuidas tekib tekstis korrapärane rütm, mis eristab laulusõnu proosast. Tavaliselt koosneb värsirida kaheksast silbist, mis jagunevad nelja rõhualasse ehk värsijalga. Igas värsijalas on koht kahele silbile
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid