Barokkiaja maalikunst XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset
kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega
barokk .
Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja
laemaal – kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel
teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri,
maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks
tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks
Itaalias oli Andrea del
Pozzo (
Sant `Ignazio kiriku laemaal),
Hispaanias El
Greco ja
Diego Velazquez , kes on üks tuntumaid
hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed.
Tema suurimad kompositsioonid on “
Kojadaamid” ja
“
Vaibakudujad”. Flandria kunstnik Peter Paul
Rubens oli
oma ajastu
feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem
väljendaja maalikunstis. Tema
maalides on hoogu, liikumist, jõudu,
elulusti (“
Leukippose tütarde röövimine”,
Helene
Kõik kommentaarid