50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Barokk muusika Inglismaal Barokk · Pärast Elizabeth I surma (1630), haaras Inglismaal võimu Oliver Cromwell · Ta keelas ära igasugused lõbustused, kuhu kuulusid pillimäng ja laulmine · 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi
Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole draamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcellil oli erakordne fantaasia, mida ta kasutas soololaulude loomisel teksti ja muusika ühendamisel
lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600
lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600
Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. · Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus.line deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks.
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett.
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib
vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus.line deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid